IRVING

Tänane ja tänane päev olid jälle ühed silmanikastamise päevad. Päike paistis ja meri oli ... teate- laguunsinine.... ma ei valeta. Te võite ju imestada, et miks ma kogu aeg sellest meresinisest räägin- aga see on üks väga tähtis moment meie kõigi töölejõudmisel. Te ei kujutagi ette, kui tihti me siin omavahel sellest räägime. Ja iga kord, uskuge mind, mainivad mere erilise värvisuse ära ka meie püsikliendid, kelle mäludesse on eelmiste kordade merevärvid talletunud. Ja ikka suudab Meri meid jälle ja jälle üllatada.

Peangi hakkama Merd suure tähega kirjutama. Meri, Meretorn, Mõis... Mõeldud- tehtud! Vahelduseks anekdoot ka: Leedukad- mõeldud- mõeldud. Lätlased- tehtud- tehtud. Eestlased: mõeldud- tehtud : Jube naljakas...

Lisaks silmanikastamisele oli ka majaümbruse korrastamine. Meie toitlustusjuht Silvi (pildil fotoaparaadi eest minu tuppa varjumas) oli maskeerinud ennast ere-kollase jopega ning riisus parklaümbrust. Ja juhatas riisujabrigadirina vägesid.

.

Sest, et, sest et... meie kullakallis töömees Ilmar (kes sõitis vanasti mööda territooriumit ringi selle rohelise minitraktori, ehk Konnaga- nagu me seda aparaati hellitlevalt nimetame, ja kandis suviti nokamütsi kirjaga IRVING), elas väga raske operatsiooni üle ja on praegu õnnelikult selja taha jätmas koledat sõralist haigust. Seega on kogu meeskond kaasatud igapävasesse majandamise, parandamis- ja kõpitsemistegevustesse. Margus teeb mehemad tööd ära ja ülejäänud siis jõudumööda muud.