reede, 26. juuni 2009

Eva on nüüd Ameerika- tüdruk :(

Et mida see tähendab? Ja- jah... me ise ka ei suuda veel uskuda, et Evat ei ole enam meie maja jaoks olemas. Et võttis oma seitse kõige tarvilikumat asja ja pani ajama...

Libistas end mõni nädal tagasi mu ukse vahelt salamisi sisse... Istus mu laua vastas olevale toolile ja lausus vaikselt: "Tead, Terje... selline lugu- kas lased mind Ameerikasse minema? Lisas veel tasa, et SUUR tung on minna...
Oh-jahh... Ei saa mina kedagi tagasi hoida- ka kõige paremaid nendest, ja kelle hulka kindlasti ka Eva kuulus.... Väga kahju...

Tegin ta jutu peale küll suured silmad, kuid küsisin siis niisama vaikselt vastu: "Millal Sa tahad minna?".
Kiirelt tuli veelgi vaiksem vastus, et nii ruttu, kui saan ta lasta.... No mis sa teed siuksega... :)

Korraldasime siis asjad nii, et kolme nädala pärast peale vestlust sai ta lennuki peale astuda. Ja see päev oli 23. juuni... Jaanipäev, jaanituli ning jaaniöö siis lennukipardal. Kõikide nende jaaniusside ja sõnajalaõitega...

Kallis, Eva!

Otsustasin Sulle oma esimese kirja siia blogisse kirjutada. Tead ju küll, et mulle Su meiliaadress ei meeldi :)) ja kuna ma Su Mikihiiremaa aadressi ei tea, siis teengi ma seda siin. Sest Sina tead ju seda aadressi lugeda! Mingipärast tõmbas pealkirja kirjutades mul alumine huul vussi ja pisar pressis silmanurka- täitsa tobu, noh...

Kell on juba üks öösel. Poeg on väljas, mu kallis mees magab sügavat und ja Miksu (mu almas valge emane kiisu) lakub end ennastunustavalt "pesas", mille mu jalgu katva teki peale on teinud (siinkohal tervitused Su enda kassile Miuksule, kes paraku ka mahajääjate hulgas). Mina aga kriban siin keset ööd emmessennis (loe: MSN-is) ühe käega oma Kanada õega ja teisega Saka blogisse peatükki Sinu "parematele jahimaadele" lendamisest, ehk siis Ameerika kolleegist...

Tead, selline lugu meil siin Sakal, et lisaks sellele, et muruniiduk läks katki ja uued osad tulevad kusagilt (ka) mere tagant- nädal aega, ja rohi kasvab ümber hotelli nii mis mühiseb (kui kõrv vastu maad panna ja ise vait olla, siis lausa kuuleb seda mühinat), ja- jah, lisaks sellele läks ka pesumajas kuivati katki. Meil aga täna maja täis, homme täis, pühapäeval pool maja ja esmaspäeval j
älle terve maja.... Nuta või naera :)

Võtsin kiirelt ühendust kohalike pesumajadega, kus kõigil ülekoormus. Üks lubas pesu pesta, aga hinnaga 15.- krooni kilo!!! Jätan siinkohal kommentaarid lisamata... :)

Seepeale võttis Silvi täna pestud pesu enda juurde nööridele kuivama ja mina ostsin pesunööri ja hulgaliselt lõkse, paneme homme pesu laululavale kuivama... Tahan sellest ka kindlasti pilti teha...


Kujutad ette, kliendid saavad endale voodisse pesu, millel on see mõnus "õues kuivanud pesu" lõhn... Nad lähevad sellest ju puhta hulluks :))
Sellisest t
rianglist jääd nüüd ilma... Millal Sa ometi tagasi tuled? :)

Kallistame siinkohal Sind õige kõvasti ja ootame Su postkaardi!

Terje- kogu meie maja nimel.

PS. Piltidel Eva ülevalt alates Katjaga, väikse Terjega ja all Saka küla jaanitulel Margitiga. Seal sain ta selleks korraks viimast korda pildile. Kõik need tehtud 20. juunil 2009.

neljapäev, 25. juuni 2009

Jaanipäevajärgsed tervitused!

Tere, tere, kõik see pere- kõik SEE pere, kes meie blogi lugejateks on hakanud!!!

Meie pere, kes me kõik Saka Cliffi katuse alla oleme koondunud, tervitame teid kõiki ja täname veel ka omalt poolt, et olete nii vahvad kliendid olnud:)

Selle aasta jaanipäev rõõmustas üle eesti kauni ilma ja kõrgete õhutemperatuuridega. Jaanipäevajärgsetel päevadel sai vast igas eestimaa nurgas kohatud päikesest punetavate õlgade ja ninadega rõõmsaid inimesi, niisamuti ka meie majas...

Järgmiste kohtumisteni!
.

teisipäev, 16. juuni 2009

Kringlilugu...

Hei, hei.... Valaste joast on nüüd küll jube palju vett alla voolanud, kui viimati meie blogisse sissekande tegin :))) Ja ütleme nii- väga vihmane periood on ka olnud ;p
Et kuidas meil on ka läinud? Tänan küsimast: väga- väga kenasti... :))) Töö käib nagu laevaköögis...

Muide, kas te teadsite, et meie toitlustusjuht Silvi on üle 10 aasta töötanud laeva peal. Ei teadnud, või? Ahsoo... Algusaastatel Sakal töötades oligi talle ta kabinett kajut ja päiketerass hoopiski päikesetekk :))) Seega võrdlus: töö käib nagu laevaköögis, on meie maja ja köögi suhtes väga ajakohane...

Et siis kringlilugu.... Terve meie maja ja niisamuti ka mõisahoov oli täna pärastlõunal magusat kringlilõhna täis. Homme on suurem seltskond meie maja väisamas ja seega küpsetas meie ettekandja Piret (jaa, te lugesite õigesti- ettekandja küpsetas... Piret töötas enne kondiitriäris ning üks ilus- uhke tort valmistada või maitsev- mahlane kringel pole tema käes mingi kunst palmikuks põimida).

Seega, kui satute meile kringliküpsetamise ajal, siis ärge imestage, kust see lõhn tuleb- Piret on jälle põlle ette pannud ning toimetab restorani asemel köögis- nina jahune.
.

laupäev, 6. juuni 2009

Sain loa jagada rõõmust uudist :)

Jah, just....
Meie nooruslik punapea Silvi, kes on meie maja peal tuntud ka kui toitlustusjuht, sai nädalapäevad tagasi teistkordseks vanaemaks... Nii nurrr...
Palju õnne pisikesele tüdrukutirtsule, ta vanematele ja loomulikult ka vanavanematele :)))
.

neljapäev, 4. juuni 2009

Tšestuskad ;)

Vihma valab, kak s vedra- skora budet Narva,
Kallim ütles, nitševo- mind saab näha harva...

Sellisel vihmasel päeval ei tule mingit muud laulu huulile, kui see naljakas vana vene-eesti tšestuška :))

Tänasel vihmasel päeval sai aga käia vihmavarju all tenniseväljakut mõõtmas- head sõbrad Kontserdimajast- direktriss Piia Tamm (tuntud ka kui selle aasta Virumaa "Aasta Tegija") ja müügijuht Keio Soomelt (tuntud kui Laululahingus osalenud koori: "Aita Leida" dirigent) tulid külla, et arutada natuke meie ühiseid suveüritusi.

Aga miks me seda tenniseväljakut mõõtsime? Sellepärast, et suvi tuleb meil tihe nii laululaval kui ka tenniseväljakul ning meie headkoostööpartnerid, sealhulgas ka Kontserdimaja, oli üks esimesi, kes sai ettepaneku oma bänner tahaseinale paigutada... (Teise kutse sai Pariisi Vee AS, kellelt tarnime kõik kehahoolitsussarjad: Matis, Darphin, Fleurs...)

Mida muud veel kokku leppisime? Kange tahtmine on mõlemal poolel jätkata traditsiooni öökino näitamise koha pealt. I korral sai mõisahoones näidatud "Malevat". Sel korral siis koostöös Kinobussiga. II korral, mis oli siis eelmine aasta, näitasime eesti lühifilme koondnimetusega "Seks ja surm".

Nendel kahel korral toimus kinonäitamine ja vaatamine meie vanas veel renoveerimata mõisahoones. Elektri vedasime nö. posti otsast (loe: abihoonest), vana tantsusaal oli otsast otsani täis toodud pinke ja toole, esimene rida peaaegu vastu ekraanilina.... No ikka selleks, et võimalikult palju publikut ära mahutada. Koridorides põlesid maas õueküünlad ja samuti juhatasid need teed mõisast peale kino välja... Väga lahe oli... Mmmm....

III kord, seega siis sellel aastal, plaanime... Issver- sussver, ma ei teagi, kas rääkida??? Plaanime korraldada sellise Valgreteemalise õhtu Oru Pargi Promenaadi eelsel õhtul.

Üks, mis täiesti kindel- 21. augusti sumedal suveõhtul esineb meie suvelaval Mihkel Mattisen oma kauni kavaga- "Muinaslugu muusikas", esitades muidugi Valgre laule. Ja kontserdile järgneks (juhul, kui saame selle filmi DVD-l kätte- kõigil nüüd ja kohe sõrmed risti!) sealsamas laval- augustikuise sametise tähistaeva all ritsikad ritsitamas- "Vanad armastuskirjad".

Kuidas tundub? Asjal on ju jumet? Jah? Mis? :)))

Kuid see polnud ainus teema, mida sai arutatud. Samuti otsustasid Jõhvi Kontserdimaja töötajad hakata käima KULTUURITENNISE Saka 2009 Cup- ks treenimas. Ja lisaks ulatab Kontserdimaja abikäe ka igalt poolt eestist kokkusõitnud kultuuriinimestele üks kena meelelahutuslik kava kokku panna :) Ideid on palju ja põnevaid... Aga nendest asjadest ei saa veel rääkida...

Ja meie Santses (mõisakass, noh...) veetis tänase koerailma terves pikkuses diivani peal. Vahepeal kasutas juhust ja hõivas Kristiina koha, kui viimane hetkeks oma kohalt lahkus... Vihmapüha!

Muide, tagasi tulles nende tšestuskade juurde, siis... kuna see, mis sai tänase peatüki alguses kirja panna, on ka ainus, mida tean, siis otsisin kiiresti MSN-ist üles meie peaadministraatori Kristiina, kes oleks võinud minuarust ka mõnd teada... Kuid suureks üllatuseks ta ei teadnudki.. Aga mis ta oskas- ta oskas youtubest üles otsida terve nimekirja šestuškasid :)

Neile, kes ei oska arvata, mis neid ees ootab, selgituseks, et tšestuška on venekeelne vaimukas kupleelaul. Igaljuhul mul oli pool õhtut sisustatud :)))

Jana aitas mind veel ühega välja:

Moldavjanskie rebjata zahoteli moloka,
eh, polezli pod karovu, okazalos, pod bõka :)))))
.

teisipäev, 2. juuni 2009

Kübaratrikk :)

Terve eelmine nädal oli selline mõnus ja pidev sujumine- iga päev oli hästi palju kliente ja üldse palju tegemist :) Ja see ongi hea! Ah, et mis siis uudist? Uudist on niipalju, et mai sai läbi ning juuni on alanud- kuigi see vist polegi eriti nagu uudise moodi uudis... :)))

Uudiseks saab lugeda aga seda, et maikuu lõppemisega sai otsa ka kampaania "Paketiraha tagasi!" No idee järgi pole ka selles iseenesest mingi tuudist..., aga ma olen võlgu seletuse, et miks just selline kampaania ja millistel põhimõtetel loosimisi läbi viidi. Selgitavaks täpsustuseks niipalju, et maikuu jooksul kindlate sooduspakkumises olnud pakettide vahel loosisime iga nädal välja ühe paketiostja, kes sai paketiväärtuses raha tagasi…..

Et soovite siis kõik teada, et millisest kübarast või anumast me loosisoosikuid välja tõmbasime? Siinkohal tulebki tõde tunnistada, et sellist traditsioonilist loosi, kus mõni ministeeriumiesindaja võiks loosiõigsust kontrollida, ei olnudki :) Paraku, paraku…

Nö. „loosivõitja” selgus hoopiski vesteldes meie restorani- ja spaa teenindajatega ning vastuvõtu administraatoritega. Idee oli selles, et soovisime premeerida toredaid kliente. Neid, kes ka omavahel hästi kokkuhoidvad ja armsad ning lihtsalt meeldivad olid… Uskuge mind- seda valikut oli VÄGA raske teha, sest enamjaolt just sellised kliendid meie maja külastavadki. Ei usu või? Päriselt- päriselt...

Tagantjärgi andsin inimestele ka teada, mis alustel neist loosivõitja sai- ja nad kõik olid üliväga meeldivalt üllatunud, sest antud juhul tehti ju kompliment neile endile…

Riputan siinkohal üles pildi, mida soovis meiega jagada üks loosivõitjatest- Ants Kippasto. Pildistatud on see kitseke meie rannas.

Ja- jaa… lubasin ju kirjutada, kust selline mõte üldse tuli… Eks me kõik oleme kliendid. Nii oma kodupoodides- Selverites, Prismades ja Rimides kui ka muudes teenindusasutustes, kuhu me ikka ja jälle oma ringiga tagasi jõuame. Samuti ka hotellides, restoranides ja spaades…

Nii oleme kujundanud oma suhtumised ühe või teise koha kohta. Need suhtumised tekivad ajapikku, erinevaid emotsioone ja kogemusi kogudes ja ühel päeval sulavad need hetked kokku pildiks, mis annab hinnangu antud kohale. Olgu selleks siis kauplus, turg, juuksur, mööblisalong või kasvõi autoteenindus...

Niimoodi hindavad kliendid ka meie majutusasutust. Kuid, kuid… kas olete mõelnud sellele, et kõik need kaupluse- ja turumüüjad, juuksurid ja autoteeninduse ning mööblisalongi töötajad hindavad ka meid klientidena… Üllatus, üllatus… Aga nii see on!

Tegelikult te teadsite ju seda. Pakun, et suurem osa teist on ametis samuti klienditeenindajana. Ja kerige end momentides veidi tagasi- paneme ju meie, klienditeenindajad, hinnanguid ka oma klientidele, gruppidele ning ettevõtetele- parasjagu neile, kes meie teenuseid kasutavad.

Kui nüüd meie maja kohta rääkida, siis meil on see õnn, et pea kõik meie kliendid on väga vahvad ja toredad. Surutise tingimustes on aga paraku rõõmul, optimismil ning kahjuks ka omavahelisel läbisaamisel komme hääbuda…

Seega oli mõte oma „loosimisi” tehes anda inimestele edasi komplimendid nende endi aadressil ja kutsuda üles edaspidigi olema tolerantne, avatud, sõbralik ja heatahtlik.

Olgu veelkord öeldud, et meil oli mõnelgi nädalal nii raske oma valikut teha, sest nö. „nominente” oli mitmeid. Ärgu palun, palun, palun keegi solvugu selle peale, et ei osutunud loosituks! Igaks juhuks palun selle eest ka vabandust….

Pildil loosisoosikule head sõnumit toomas.

Viimase maikuu nädala loosivõitja selgub aga homme! Pöidlad pihku!

Ja häid kliente aga kõigile!

PS. Ja ärge unustage, mis hinnanguid võite ise „üles korjata” oma igapäevastel ostlemistel ja tarbimistel! Igal juhul on minust saanud sellele kõigele mõeldes väga ontlik ja objektiivne klient :)