Head vana aasta lõppu!

Täna saab siis meie majas toimuma üks vahva eestipärane aastavahetuspidu! Sellest saan ma järgnevatel päevadel kirjutada. Luban ka, et teen palju pilte :) Aga enne veel, kui ettevalmistusi tegema lähen, kriban teile siia ühe vahva salmi soovimaks kaunist vanaaastalõppu!

Ükspäev töö juures ümbrikke avades leidsin ühe seest õhukese raamatukese pealkirjaga "Kiiksuga jõulusalmid". Suur tänu ka siinkohal saatjale :) Eriti meeldis mulle sealt üks lühike luuletus pealkirjaga

"Kummal meist on kingitus?"

Kui seina äärest läinud pink,
on kambris ilmselt pingitus.
Kui vaagnalt nahka pandud sink,
jääb laua peale singitus.

Kui jõuluvanalt käes mul kink,
siis kummal meist on kingitus?

:))

Igavesti ägedat vana- aasta lõppu!!

Panen ka siinkohal kõikidele südamele, et ärge unustage õnnetina valada, sest peame ju endast kõikoleneva tegema, et kindlustada järgmisel aastal suurem edu, paremad kordaminekud ja õnnelikum elu!
.

Oma töötajate pidu!!!

Heee- 23. detsembril oli meil oma töötajate pidu. Sai sööki, sai jooki, sai priimat pannkooki...

Selle aasta osavõtt oli väga suur, erinevalt eelmisest aastast, kui esiteks jäime kuupäeva paika panemisega jänni- ootame ju tavaliselt, et kuidas majutustellimused kujunevad ja siis vaatame kõige vabama päeva, et pidu korraldada, teiseks olid inimesed ootamatult tekkinud kuupäevaks omad plaanid juba teinud....

Seekord oli meil rohkem õnne- 23. kuupäev oli pikalt tühi ja nii ta ka jäi- seega saime rahulikult pidu pidada.

Kutsusin ka üllatuskülalised- Väikse Terje, Beriti ja Kristeli. Suurem osa ei teadnud nende tulekust midagi ja üllatusmoment oligi täis kiljumisi ja kallistusi. Muidugi oli ka hea meel, et üllatuskülalised võtsid kutset kuulda ja tegid kõik võimaliku, et kohale saada. Berit Vokast ning Terje lausa Tartust ja Kristel Tallinnast.

Enne veel, kui saime kuuse alla päkapikkude poolt toimetatud kingipakkideni minna, olin peo õnnestumiseks üles otsinud Orkutist Saka Cliffi Kommuuni (mille Kristel omal ajal püsti pani- suur tänu siinkohal uuesti talle :)) ja sealt valikuliselt erinevatest foorumitest kilde kokku kogunud. Lugesin neid ette- sai palju naerda, meenutada igasugu krutskeid, mis korda on saadetud ja mõnede kohta ka näiteks selgitusi küsitud... Kahetsusega peab mainima, et enamuse jaoks jäigi selgusetuks, et kuidas on võimalik kolmekesi 103 toas magada??? Margus?? :))) Nendele, kes ei tea, siis 103 tuba on meie hotelli kõige väiksem tuba. Kutsume seda hellitlevalt bussijuhi sviidiks :))

Sai ka esitatud valikulisi väljavõtteid läbi kuue aasta kogutud seletuskirjadest. Hea uudis nende seletuskirjade osas oli see, et viimasel kahel oli lisandunud ainult 1 seletuskiri. Ühe tütarlapse seletused olid kantud pidevast hommikuti magama jäämisest- ta töötas administraatorina ja ei suutnud kuidagi üles ärgata- nii juhtuski, et hommikusöögikokk kõndis nõutult kella 5 ajal ümber maja, sest uksed olid kõik ilusti lukus... Üks noormees kirjutas kogu aeg esseesid teemal, et ta enam mitte kunagi ei joo ja Terjele seeläbi südamevalusid ei põhjusta. Kirjas oli ka kild: "Sain aru, et töö on tähtsam kui alkohol!" :)))

Siinkohal kõikidele meie endistele töötajatele tervitused. Oleme põnevaid aegu siin majas veetnud...

Omaniku abikaasa Eha oli suurt vaeva näinud ja meie jõulukingid ilusti ära pakkinud. Sees oli purgike mett ja lisaks veel ka omavalmistatud kaardike jõulusoovidega. Väga soojad kingitused :)

Nii nagu eelnevatelgi aastatel, hakkasin mina Jõuluvana asemikuks maa peal. Kutsusin aga inimesed välja ja lasin endale lugeda... Kõik oskasid lugeda ja keegi ei saanud tukast sugeda :) Panin siia Elly pildi, kellest on Blogis vähe juttuolnud, aga kes on üks ütlemata tragi ja tubli tüdruk, nagu suurem enamus meie töötajatest. Vaadatke pildilt ka armsaid jõulupakke!!!

Erilise üllatuse tegi aga Janne. Nii nagu ta end nimetab- köögi Janne. Tema tuli hoopiski ja pani minu, ehk jõulvana kingitust lugema. Ja kui ma nüüd tagantjärgi hästi meenutan, siis ta ise pääseski puhta nahaga st. luuletust lugemata. Ütles, et mulle on tema kätte jäetud üks jõulusokk ja kaart on küljes, et see peaks kuuluma mulle. Ja nii ma seal kokutasin, sest lootsin nagu iga aasta ilma luuletuseta pääseda. Jõuluvanad ju ei loe endale luuletusi... Aga ei.... :)

Aga üllatuste poole pealt polnud see veel kõik- Piret, see magus tüdruk (magus selle pärast, et ta küpsetab ju meie maja kringlid ja tordid) oli valmistanud terve kandikutäie kauneid piparkooke, millele igaühe nimi peal. Ilusti pakitud tsellofaani ja lips uhkelt peal. Nii armas.... nurr... Aitäh, Sulle Piret, veelkord!

Pildi peal jäid Sul küll silmad kinni, aga seda suurem ja siiram on Su naeratus :)

Rahvas imestas, et miks omati ma enne pidu teise saalipoole laudest tühjaks tassin- mul oli vaja ju teatevõistluse sündmuskohta ;) Et siis, kui rahval kingid juba käes ja meeled veelgi rõõmsamad kui enne, seltskond kahte võistkonda kamandada ja teatevõitslust alustada! Tuli Marguse võistkond ja Tarvo võiskond ja ette oli valmistatud ka teatevõistluse nö. laud.

Esiteks, tuli padjalt vana padjapüür maha võtta, siis kurk kondoomiga varustada, seejärel tomatiga ümber posti joosta ja tagasi. Siis padi taas padjapüüri toppida ja viimane pidi algatama oma meeskonnaliikmete nööri otsa ajamise.

Suurt jooksu, kilkeid ja naeru oli terve restoran täis. Väga hoogsad ja vilunud (töö)võtted. Patjadel püüride kiired eemaldajad ja uuest pealepanijad saavad kindlapeale rakendust ootamatute külaiste puhul, kui vaja välgukiirusel tuba koristada ja seal pesu vahetada... Osavaid kurgikäsitsejaid saab edukalt rakendada..... köögis (?) koos tomatijooksjatega...

Ja meeskonnatöö eest end kiiresti ühe nööri otsa ajadad, saavad kõik plusspunktid! Väga tublid sooritused!

Ja kuidagi nii ruttu sai see läbi... oleks kohe veel tahtnud. Lõpuks võitus muidugi sõprus :)

Järgnes anekdootide vestmisvoor, kus hiilgas muidugi Tarvo! Teised, sealhulgas ka mina, proovisid talle konkurentsi pakkuda, aga tuleb tõde tunnitsada, ei tulnud see meil nii hästi midagi välja...

Riburadapidi oli aga pidulisi vähemaks jäänud. Mina lahkusin kelle 11 ajal, kuid järgmine hommik kuulsin, et pisike pundike oli vapralt varaste hommikutundideni vastu pidanud. Ja kuulsin ka, et kõigile pidu väga meeldis.

Rõõmsaid jõule, kullakallid!

Meil on Päkapikud käinud, aga mina neid ei näinud...

Nägin raamatus vaid ridu-
nüüd on meie majas pidu :)
.

Ahjaa- aastavahetus on välja müüdud :)

Kes oleks soovinud ka osa võtta, peab järgmiseks aastaks juba ära broneerima! Võib otse mulle kirjutada :) Aga need, kes on end meie uudiskirjade saajaks registreerinud, need saavad jooksvalt uudiseid kõikide meie soodsate pakkumiste, ürituste ja muu huvitava kohta.

Uudisikirja saajaks registreerida saab end SIIN:

Nüüd kõik magama! Homme on jälle tähtis päev- homme on viimane vestlusvoor Ida- Viru Turismikoordinaatori valimisel. Ütlen teile niipalju, et esimene voor oli looturikas ;)
.

Järelkaja Säsile...

Üks klient kirjutas kirja, et soovin kahest tuba ja massaaži, basseini, sauna ning pileteid kontserdile ja... lund ka!

Ja nagu tellitud, oligi lumi meil ilusti kontserdi ajaks maas. Käisin veel ise luuaga rajakest sisse pühkimas ja leidsin, et meie luud pühib küll hästi, aga on minu jaoks lühike.:) Jäägu seega iga kingsepp oma liistude juurde.

Kell oli nelja ringis ja olin just vastuvõtuletis valvet pidamas, kui mõtlesin, et peaks muusikutele helistama ja küsima, et kas nad on juba poolel teel... Ja sama hetk astusid Saatpalu ja Rebane uksest sisse. Tundus, et Lauri polnud meil esimest korda, sest koheselt tšekkas ta üle meie tugitooli ja tervitas suure häälega meie mõisakassi :))

Koos sättisime siis kontserdipaiga valmis- kes tassis laudu/ toole, kes sättis oma aparatuuri üles... Võite aimata, kes millega tegelesid ;)

Siis hakkas aga rahvas tulema. Tuli ja tuli ja muudkui tuli... Mul on alati enne üritusi väike närv sees- kas ikka rahvast tuleb, kas ikka kõik sujub ja kas rahvas ka rahule jääb... Seekord oli inimeste arv teada, sest mis siin ikka heintelt ennustada, sõlmisin Piletileviga lepingu ja saame nüüd ise piletimüüki jälgida...

Kuhu ma jäingi- ah jaa- rahvas tuli! Kõik sujus! Ja kõik jäid ka rahule- nii rahvas kui ka Säsi-dandem. Kontserdi kohta sobib aga väga hästi kasutada Lauri enda sõnu eestlaseks olemist parodeerides: "Midagi halba pole öelda!" :)))

Kui Lauri Saatpalu nime ja häält on kuulnud suurem osa eesti rahvast ja kui veidi väiksem, aga arvastatavalt suur osa on tema paadunud fännid, siis kindlasti on sootuks vähem inimesi, kes ei tea, või teavad vähe seda meest, kes Laurit (ja mitte ainult) kitarril saadab. See mees on Peeter Rebane. See pole see Peeter Rebane, kes impordib kuulsaid lauljaid ja ehitas Solarist. Et te teaksite, noh!

Mul endal oli ka suurepärane võimalus Peetrit näha kuu aega tagasi Jõhvi Kontserdimajas esinemas. Seal saatis ta koos bändiga kitarridel aga Katrin Mandelit, keda mäletatakse kui esinejat nimega Kate! Nende omavahelisest-palade ja lugude vahelistest jutustamistest tuli välja, et nad on omavahel koostööd teinud juba ligi 13 aastat, kui mu mälu nüüd ei petnud. Ja Peeter on arranžeerinud suure hulga Kate lugusid. Ja muide- Kate on nagu Saatpalu, aga naissoost. Kodus otsisin kohe välja Kate plaadi, see, et mu poeg arusaamatu näoga küsis, et MIS SEE veel on, sellest ma siinkohal ei räägi sõnagi!

Igal juhul on Peeter üks väga tore muusik. Tema suur tulevik seisab veel ees. Vähe sellest, et suurepärane kitarrist- ta on ka väga kena inimene. No ilus on ta ka, aga seda ei pidanud ma silmas. Viisakas ja viks. Soe ja sõbralik. Rõõm kohe selliseid inimesi kohata!

Soovin teile kõigile palju kohtumisi ja teede ristumisi kenade inimestega. Just selles mõttes, mis ma siin kirjutasin! :)))

Kuulge, kas te muidu spaahunti teate?

Aastavahetus spaas, vol. 3 - Meresuu, Grand Rose, Saka, Strand, Vihula Mõis

Hei, leidsin spaahundi blogist uudisenupukese ka meie uusaastapeo kohta. Nii armas, et Sabina (tema on see tore inimene, kes selle blogi perenaine on ja läbi oma kirjutiste ning spaauudiste jagamise kõikide spaa- fännide südameid võidab) oli paketi iseloomustamiseks meie hotelli lumise pildi pannud :)

Kaunist jõuluaega kõikidele blogijatele ja kõikidele lugejatele ;)

.

Aastavahetus vanade eestlaste viisi :)

Sellel aastal ei tulnud mul kuidagi vaimu peale, et välja mõelda, mida uusaasta peoga teha. Teadsime, et niimoodi, kui eelmine aasta, tänases turusituatsioonis enam ei saa... Mis oleks midagi sellist, mida saaks kliendile pakkuda alla 1000 krooni?

Istusime Silviga tema toas ja palusin tal esilagne söögikalkulatsioon kokku panna. Tuletasime just meelde, et mis meil eelmine aasta laua peal oli...
"Verivorst? Ei, ei! Verivorstiga täidetud broiler hoopiski! Mis me siis see aasta teeksime...?", küsisin Silvilt. "No verivorst peaks nii või naa olema...", mõtiskles ta kuuldavalt.
"Teeme... mmm... verivorst täidetud... verivorstiga!", naersin mina, sest mõte, milleni mind see mõlgutus viis, oli rohkem kui naljakas!
"Tead, Silvi, me teeme vanade eestlaste jõulu- ja uusaastapeo üheskoos!"
Ja nii oligi mõte ja idee olemas...

Ja nii ongi pakett valmis tehtud, nüüd on kõik kokkulepped sõlmitud ja kogu teema 990 krooniga kodukal müügis. Jamis kõige vahvam- maja on juba aastavahetuseks 80% täis müüdud.

Mis kõik vahepeal on juhtunud...

Jah, ma olen süüdi... Ligi kuu aega pole ühtegi sissekannet.... Kole lugu tõepoolest. Loodan, et te ei loobunud meie blogisse aegajalt sisse kiikamast ja ei vabastanud seda veebiaadressi oma "favoritside" alt.

Teate ju küll- nende loominguliste inimestega on ju jumala raske. Kui on kiirem ja kurnavam periood, siis ei tule see vaim mitte kuidagi peale. Tee mis tahad. Olen juba paar nädalat fotoaparaadiga ringi käinud, et mõni vahva teema "purki" püüda, kuid, mis seal salata, fotokas on kotti jäänudki... Mitte, et kirjutamist väärivaid seiku poleks olnud, oh ei- neid on küll.

• Kas või see, et maailmarändur Eva on Ameerikast tagasi.
• Ja meil on spaas ka uus töötaja- Kristi. Peangi kodukal ära parandama. He-hee... Saan nüüd sinna kirjutada ühe nime, sest meil on spaa tööl kaks Kristit :)

• Või see, et meil on ilusti hoo sisse saanud spaa- kabinet: maniküür, pediküür, depilatsioon, kulmud, ripsmed, värvimine, koolutamine, kunstripsmete lisamine ja kõik muu, mis sinna juurde kuulub :) Teenust pakub Terje Osijärv- väga naiselik, õrn ja hea käega spetsialist. (Nagu mõistate, on meil jälle kaks Terjet majas :))

• Vähe sellest, et meil on majas mitmeid inimesi, kellel on sünnipäevad ühel päeval, korduvad ka nimed... Minul ja Svetlanal on 10. juunil, Kristiinal ja hommikusöögi Merikesel on 16. juunil ning Tarvol ja Janal on 4. novembril sünnipäev.
Kristisid on meie majas olnud juba 4, Terjesid 3, Tatjanasid ka 3, Janasid 2, ja Kristasid ka 2 :) Kui ma nüüd kedagi ära unustasin, siis andke mulle andeks ja tuletatagu meelde! :)

• Või siis see uudis, et meie Margit, Eva (alles tulija kohe jälle läks) ja Janne käisid Egiptuses puhkusel- esimesed kaks 14 päeva!!! Tagasitulles olid nad nii pruunid ja... puhand... Vastik, vastik, vastik :)) Ma tahan ka kohe hirmsasti puhkusele- lausa kuu aega järjest!

• Siis veel see, et meie parkla on saanud uue katte, mis enam kuiva ilmaga ei tolma ja vihmasega ei määri :) Uus kiviga kaetud tee viib ka Meretorni, nii et seminarirahvas saab ka kuiva jalaga kohale :)

• Siis oli Marilaat Helsinkis- kus Kristiina ja Silvi käisid. Ja kus nad oma keeled soome puhumisega ära nikastasid. Kusjuures nad on ka ainsad meie maja inimesed, kes soome keelt räägivad.
Kristiinal suhtles seal täitsa vabalt, üks hetk oli ta näppupidi ühe küsimise peale soomlasega koos Ida- Virumaa kaardis mööda teid vedamas, kui talle see somm kuidagi "kahtlane" tundus. Üle õla moka otsast küsis siis meie omade käest, et: "Kas te näete sedasama, mis minagi näen?" Vastuseks sai innukad peanoogutused. Oligi Tarja Halonen temaga koos kaarti uurimas ja näpuga jälge vedamas :) Lahe, onju!

• Siis 11. detsembril toimub meil väga vahva kultuuritoiming SÄSI- Lauri Saatpalu ja Peeter Rebane esinevad oma ligi kahetunnise muusikalise kohtumisega meie majale ja rahvale. Tõotab väga mõnus- mõnus tulla... :)

Kui pärastpoole tuleb midagi veel meelde, siis kriban siia juurde ;)

See, et täna lõpuks sulepea kätte võtsin, sellel on tegelikult kolm põhjust:
1) Tarvo tuli täna mu tuppa ja küsis, et miks ma pole blogisse midagi kirjutanud... No nii samamoodi ma talle ka põhjendasin. (Muide, ta tuli end jälle järjekorda panema. Kes blogi algusest peale lugenud, see teab, mis järjekorda... Hi- hiii...)

2) Sain ka kirja ühelt kenalt inimeselt, kellega me tänu just sellele samale blogile tuttavaks saime. Me küll ei tea teineteist, aga minu puhul ta poole tohutu sümpaatia- tervitan Sind, Signe, siinkohal :)

Selline lugu. Aga ma luban, et enam nii suuri vahesid sisse ei jäta. Jõuluajal on palju millest kirjutada, uue aasta alguses tahan hirmsasti puhkust võtta- puhanuna tuleb vaim lihtsamini peale- teate ju küll... ;)

PS. Vaatasin, et seekordne kirjutis jäi teenimatult vähese illustreeriva materjaliga. Otsin siia juurde mõned pildid, et liiga igav poleks lugeda ;)
See pilt, millega ma aastavahetusepaketile emotsiooni andsin ja mille ka siia nüüd lisan, on eelmise aasta jõuludest, kus sõprade ja lastega Hiiumaal jõulu pidasime... Tervtused siinkohal ka Roose Linnamaja rahvale :)