Selle aasta osavõtt oli väga suur, erinevalt eelmisest aastast, kui esiteks jäime kuupäeva paika panemisega jänni- ootame ju tavaliselt, et kuidas majutustellimused kujunevad ja siis vaatame kõige vabama päeva, et pidu korraldada, teiseks olid inimesed ootamatult tekkinud kuupäevaks omad plaanid juba teinud....Seekord oli meil rohkem õnne- 23. kuupäev oli pikalt tühi ja nii ta ka jäi- seega saime rahulikult pidu pidada.
Kutsusin ka üllatuskülalised- Väikse Terje, Beriti ja Kristeli. Suurem osa ei teadnud nende tulekust midagi ja üllatusmoment oligi täis kiljumisi ja kallistusi. Muidugi oli ka hea meel, et üllatuskülalised võtsid kutset kuulda ja tegid kõik võimaliku, et kohale saada. Berit Vokast ning Terje lausa Tartust ja Kristel Tallinnast.Enne veel, kui saime kuuse alla päkapikkude poolt toimetatud kingipakkideni minna, olin peo õnnestumiseks üles otsinud Orkutist Saka Cliffi Kommuuni (mille Kristel omal ajal püsti pani- suur tänu siinkohal uuesti talle :)) ja sealt valikuliselt erinevatest foorumitest kilde kokku kogunud. Lugesin neid ette- sai palju naerda, meenutada igasugu krutskeid, mis korda on saadetud ja mõnede kohta ka näiteks selgitusi küsitud... Kahetsusega peab mainima, et enamuse jaoks jäigi selgusetuks, et kuidas on võimalik kolmekesi 103 toas magada??? Margus?? :))) Nendele, kes ei tea, siis 103 tuba on meie hotelli kõige väiksem tuba. Kutsume seda hellitlevalt bussijuhi sviidiks :))
Sai ka esitatud valikulisi väljavõtteid läbi kuue aasta kogutud seletuskirjadest. Hea uudis nende seletuskirjade osas oli see, et viimasel kahel oli lisandunud ainult 1 seletuskiri. Ühe tütarlapse seletused olid kantud pidevast hommikuti magama jäämisest- ta töötas administraatorina ja ei suutnud kuidagi üles ärgata- nii juhtuski, et hommikusöögikokk kõndis nõutult kella 5 ajal ümber maja, sest uksed olid kõik ilusti lukus... Üks noormees kirjutas kogu aeg esseesid teemal, et ta enam mitte kunagi ei joo ja Terjele seeläbi südamevalusid ei põhjusta. Kirjas oli ka kild: "Sain aru, et töö on tähtsam kui alkohol!" :)))
Siinkohal kõikidele meie endistele töötajatele tervitused. Oleme põnevaid aegu siin majas veetnud...
Omaniku abikaasa Eha oli suurt vaeva näinud ja meie jõulukingid ilusti ära pakkinud. Sees oli purgike mett ja lisaks veel ka omavalmistatud kaardike jõulusoovidega. Väga soojad kingitused :)Nii nagu eelnevatelgi aastatel, hakkasin mina Jõuluvana asemikuks maa peal. Kutsusin aga inimesed välja ja lasin endale lugeda... Kõik oskasid lugeda ja keegi ei saanud tukast sugeda :) Panin siia Elly pildi, kellest on Blogis vähe juttuolnud, aga kes on üks ütlemata tragi ja tubli tüdruk, nagu suurem enamus meie töötajatest. Vaadatke pildilt ka armsaid jõulupakke!!!
Erilise üllatuse tegi aga Janne. Nii nagu ta end nimetab- köögi Janne. Tema tuli hoopiski ja pani minu, ehk jõulvana kingitust lugema. Ja kui ma nüüd tagantjärgi hästi meenutan, siis ta ise pääseski puhta nahaga st. luuletust lugemata. Ütles, et mulle on tema kätte jäetud üks jõulusokk ja kaart on küljes, et see peaks kuuluma mulle. Ja nii ma seal kokutasin, sest lootsin nagu iga aasta ilma luuletuseta pääseda. Jõuluvanad ju ei loe endale luuletusi... Aga ei.... :)
Aga üllatuste poole pealt polnud see veel kõik- Piret, see magus tüdruk (magus selle pärast, et ta küpsetab ju meie maja kringlid ja tordid) oli valmistanud terve kandikutäie kauneid piparkooke, millele igaühe nimi peal. Ilusti pakitud tsellofaani ja lips uhkelt peal. Nii armas.... nurr... Aitäh, Sulle Piret, veelkord!Pildi peal jäid Sul küll silmad kinni, aga seda suurem ja siiram on Su naeratus :)
Rahvas imestas, et miks omati ma enne pidu teise saalipoole laudest tühjaks tassin- mul oli vaja ju teatevõistluse sündmuskohta ;) Et siis, kui rahval kingid juba käes ja meeled veelgi rõõmsamad kui enne, seltskond kahte võistkonda kamandada ja teatevõitslust alustada! Tuli Marguse võistkond ja Tarvo võiskond ja ette oli valmistatud ka teatevõistluse nö. laud.
Esiteks, tuli padjalt vana padjapüür maha võtta, siis kurk kondoomiga varustada, s
eejärel tomatiga ümber posti joosta ja tagasi. Siis padi taas padjapüüri toppida ja viimane pidi algatama oma meeskonnaliikmete nööri otsa ajamise.Suurt jooksu, kilkeid ja naeru oli terve restoran täis. Väga hoogsad ja vilunud (töö)võtted. Patjadel püüride kiired eemaldajad ja uuest pealepanijad saavad kindlapeale rakendust ootamatute külaiste puhul, kui vaja välgukiirusel tuba koristada ja seal pesu vahetada... Osavaid kurgikäsitsejaid saab edukalt rakendada..... köögis (?) koos tomatijooksjatega...
Ja meeskonnatöö eest end kiiresti ühe nööri otsa ajadad, saavad kõik plusspunktid! Väga tublid sooritused!Ja kuidagi nii ruttu sai see läbi... oleks kohe veel tahtnud. Lõpuks võitus muidugi sõprus :)
Järgnes anekdootide vestmisvoor, kus hiilgas muidugi Tarvo! Teised, sealhulgas ka mina, proovisid talle konkurentsi pakkuda, aga tuleb tõde tunnitsada, ei tulnud see meil nii hästi midagi välja...Riburadapidi oli aga pidulisi vähemaks jäänud. Mina lahkusin kelle 11 ajal, kuid järgmine hommik kuulsin, et pisike pundike oli vapralt varaste hommikutundideni vastu pidanud. Ja kuulsin ka, et kõigile pidu väga meeldis.
Rõõmsaid jõule, kullakallid!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar