Jah, aeg jookseb sama kiirest käest, kui sõrmede vahelt pudeneb Saka ranna liiv :)) Täna on septembri viimane päev ja pole olnud mahti ühtegi postitust ajaraamatusse lisada- hea, et sain täna jaole.
Millega me siis nii hõivatud oleme? Kuna kliente on palju, on ka meil tööd palju. Ja see on hea! Madalhooaeg on nagu ametlikult peale hakanud, kuid ega me sellest siin tõepoolest eriti aru ei saa. Eesti majandus on ärkamas- vaja on pead kokku panna, nõu pidada, ajurünnakut teha ning uusi sihte seada- seminariturism on taas pead tõstmas.
Käisin just eelmine reede Tallinnas Turismikonverentsil- uudised on head- turismitööstus on aktiviseerumas. Siseturist liigub endisest aktiivsemalt mööda Eestit, soomlased on samuti rohkem hakanud käima ning venemaalaste hulk kasvas lausa 74% eelmise aastaga võrreldes!
Euro on tulemas- ja see on ainult hea! Meie ju hindu ei tõsta.
Hoopis veidikene langetame peagi- ma arvan, et novembrikuus
. Madalhooajaks ümardame eesti kroonides hinnad allapoole, et saaks ümarad eurohinnad. Ja aprillis- hooaja algul siis korrigeerime hinnad jälle vanale tasemele, aga juba siis ümmarguste eurohindadega. Arvame, et see on aus- nii teie kui meie kui euro suhtes :)
Ja euro pole ainus, mis on tulemas- tulemas, ehk valmis saamas on meie ajalooline mõisahoone. Jah, just seesama 1,5 aastat tagasi veel rohelise koorduva krohviga tondiloss seal hotellimaja taga. Igapäev toovad kaubaautod sinna midagi- laudu ja toole ja kõiksugu muud mööblit.
Esimese
d ülestähendamised Saka mõisast viivad meid aega XV sajandil, kui Saka küla läks Taani kuninga suurvasalli Eilarduse kätte. Oletatakse, et temast saigi alguse tulevane kuulus Wrangellide aadlisuguvõsa. XVI sajandi ürikutes on kirjas Suur- ja Väike-Saka, kusjuures arvatakse, et Väike-Saka näol oli tegemist kunagise vasallmõisaga, mis oli olemas juba enne XVI sajandit.
Praeguse maja puhul on tegu siis 17. sajandil rajatud aj
aloolise Saka mõisaga. Arhiividokumendid teavad rääkida, et Rootsi kuningas olla aastal 1626 läänistanud Saka mõisa Aberdeenist pärit śotlasele John Lesliele. Etteruttavalt olgu ka öeldud, et saatuse tahtel olid nii esimeseks kui viimaseks Saka mõisnikeks śotlased. Ka 2. novembril 1939 laevaga Saksamaale lahkunud viimane Saka mõisahärra Hermann Löwis of Menar oli śoti päritolu. Üks tema eelkäijatest, Oscar Löwis of Menar lasi aastatel 1862-64 ehitada praeguseni säilinud neorenessanslikus stiilis Saka härrastemaja. Aastat 2010 võib lugeda mõisa taassünniaastaks.
1527.aastast
kuulus Saka aga Taubede suguvõsa võimu alla. Saka mõis - Sackhof - rajati 17. sajandi keskpaiku ja arhiividokumentides on seda esmakordselt mainitud 25. novembril 1629.aastal. Sel päeval andis Rootsi kuningas Gustav Adolf Uppsalas välja kinkekorralduse, millega muudeti Jörgen Letzle omandiõigus Saka mõisale pärandatavaks.
Parun Otto von Stackelbergi oma oli Saka mõis al
ates 1740.aastast. Saka mõisa viimane omanik 19. sajandi lõpust kuni mõisamaade jagamiseni talupoegadele oli aga Hermann von Lövis of Menar, kes 1939.a. lahkus kogu perega Saksamaale. Küla, ehk mõisajutud räägivad, et Menar oli suure rutuga lahkunud, kaasas metallkohver, milles olla olnud mõisa dokumendid ja plaanid. Merereisil olevat aga see kohver kaduma saanud ja nii ei olegi säilinud tänase päevane mitte üheksi arhiivis midagi mõisa kohta...
.
Millega me siis nii hõivatud oleme? Kuna kliente on palju, on ka meil tööd palju. Ja see on hea! Madalhooaeg on nagu ametlikult peale hakanud, kuid ega me sellest siin tõepoolest eriti aru ei saa. Eesti majandus on ärkamas- vaja on pead kokku panna, nõu pidada, ajurünnakut teha ning uusi sihte seada- seminariturism on taas pead tõstmas.
Käisin just eelmine reede Tallinnas Turismikonverentsil- uudised on head- turismitööstus on aktiviseerumas. Siseturist liigub endisest aktiivsemalt mööda Eestit, soomlased on samuti rohkem hakanud käima ning venemaalaste hulk kasvas lausa 74% eelmise aastaga võrreldes!
Euro on tulemas- ja see on ainult hea! Meie ju hindu ei tõsta.
Hoopis veidikene langetame peagi- ma arvan, et novembrikuus. Madalhooajaks ümardame eesti kroonides hinnad allapoole, et saaks ümarad eurohinnad. Ja aprillis- hooaja algul siis korrigeerime hinnad jälle vanale tasemele, aga juba siis ümmarguste eurohindadega. Arvame, et see on aus- nii teie kui meie kui euro suhtes :)
Ja euro pole ainus, mis on tulemas- tulemas, ehk valmis saamas on meie ajalooline mõisahoone. Jah, just seesama 1,5 aastat tagasi veel rohelise koorduva krohviga tondiloss seal hotellimaja taga. Igapäev toovad kaubaautod sinna midagi- laudu ja toole ja kõiksugu muud mööblit.Esimese
d ülestähendamised Saka mõisast viivad meid aega XV sajandil, kui Saka küla läks Taani kuninga suurvasalli Eilarduse kätte. Oletatakse, et temast saigi alguse tulevane kuulus Wrangellide aadlisuguvõsa. XVI sajandi ürikutes on kirjas Suur- ja Väike-Saka, kusjuures arvatakse, et Väike-Saka näol oli tegemist kunagise vasallmõisaga, mis oli olemas juba enne XVI sajandit.Praeguse maja puhul on tegu siis 17. sajandil rajatud aj
aloolise Saka mõisaga. Arhiividokumendid teavad rääkida, et Rootsi kuningas olla aastal 1626 läänistanud Saka mõisa Aberdeenist pärit śotlasele John Lesliele. Etteruttavalt olgu ka öeldud, et saatuse tahtel olid nii esimeseks kui viimaseks Saka mõisnikeks śotlased. Ka 2. novembril 1939 laevaga Saksamaale lahkunud viimane Saka mõisahärra Hermann Löwis of Menar oli śoti päritolu. Üks tema eelkäijatest, Oscar Löwis of Menar lasi aastatel 1862-64 ehitada praeguseni säilinud neorenessanslikus stiilis Saka härrastemaja. Aastat 2010 võib lugeda mõisa taassünniaastaks.1527.aastast
kuulus Saka aga Taubede suguvõsa võimu alla. Saka mõis - Sackhof - rajati 17. sajandi keskpaiku ja arhiividokumentides on seda esmakordselt mainitud 25. novembril 1629.aastal. Sel päeval andis Rootsi kuningas Gustav Adolf Uppsalas välja kinkekorralduse, millega muudeti Jörgen Letzle omandiõigus Saka mõisale pärandatavaks.Parun Otto von Stackelbergi oma oli Saka mõis al
ates 1740.aastast. Saka mõisa viimane omanik 19. sajandi lõpust kuni mõisamaade jagamiseni talupoegadele oli aga Hermann von Lövis of Menar, kes 1939.a. lahkus kogu perega Saksamaale. Küla, ehk mõisajutud räägivad, et Menar oli suure rutuga lahkunud, kaasas metallkohver, milles olla olnud mõisa dokumendid ja plaanid. Merereisil olevat aga see kohver kaduma saanud ja nii ei olegi säilinud tänase päevane mitte üheksi arhiivis midagi mõisa kohta....
