Ühe klaveri lugu. Sõnadeta laulud. Felix Mendelssohn 200

Anname häälevärinal teada, et ühe ühise ettevõtmise kaasabil on sündinud projekt, mille käigus on saanud endale uue elu meie maja väärikas eas Beckeri klaver.

Sain palju kasulikku ja harivat infot Jõhvi Kontserdimaja häälestaja Veli Sarve käest- aastal 1941 oli Peterburis alguse saanud klaveritehas, mille esmeste pillide seas valmis ka meie maja instrument- dokumentide järgi siis ajavahemikus 1853- 1855. Seega tegelikult isegi 10 aasta varem, kui meile esialgu teadaolevatel andmetel.

Nüüd on meie mõisahotellis endale uue kodu saanud väärikas eas iludus, mille (või on siin õige öelda pigem "kelle"?) efektne palisandrist spoon on kaetud ehtsa niiskuskindla Shallek lakiga, mille/ kelle valged klahvikatted on elevandiluust ning mustad klahvid on valmistatud eebenipuust.

Klaver saabus meile eelmise aasta talvel ja asub uhke katteriide varju peidetuna Sakstekambris- viimaste mõisaomanike Leslide valvsa pilgu all, kes on maalidele üles joonistatud 1857 aastal. Seega, on meie Sakstekambris väärikad eakaaslased kokku saanud :)

Muide, ma õppisin täna uue sõna: vürbel. Kes teab, mida see tähendab? Esimeseks vihjeks on see, et see on seotud klaveriga... Ikka ei tule? :) No teine vihje on see, et see on seotud klaveri hingeeluga... Ikka ei tea??? :))) Tegelikult ei peagi teadma- tegu on häälestuskruvidega, mida pungutades saab anda kellele õige kõla. Pildilt näed vürbleid siin vasakul kõrval.

Nüüd aga SÕNADETA LAULUD.

01. oktoobril kell 16:00 toimub MTÜ Muusikasõprade Seltsi sarja "Kammermuusika mõisakoolides" raames kaunis kammerkontsert. Loe enam:
http://www.kammermuusika.ee/index.php?p=41

Klaveril: Kadri-Ann Sumera
Esitlusele tulevad:

Ludwig van Beethoven – Variatsioonid F-duur op. 34
Felix Mendelssohn-Bartholdy – Sõnadeta laulud
Edvard Grieg – Lüürilised palad
Lepo Sumera – Liblikas, kes ärkas talvel üles.

Siinne värvikas valik on kokku pandud kolme sajandi heliloojate muusikast. Beethoveni teema ja kuus variatsiooni on igaüks väga erinevad, justkui väikesed terviklikud omaette teosed, millel igaühel selge vorm ja oma lugu jutustada.
Felix Mendelssohn, kelle kahesajandat sünniaastat üle maailma sel aastal tähistatakse, on kirjutanud mitu nooditäit sõnadeta laule – nii nimetab ta neid teoseid sellepärast, et tegelikult lauljat pole, kuid ülesehituselt (selge viis ja saade) ja meloodilisuselt meenutavad need lühipalad tõepoolest laule.
Norra rahvusromantiku Griegi Lüürilised palad meenutavad rännakut läbi helilooja maalilise kodumaa. Matkaja satub oma teel nii metsa kui mägedesse, rahvapidudesse ja pulmadesse, imetleb liblikat või linde, kohtab mäetrolle ja haldjaid, mõtiskleb omaette ning tantsib meeletuid tantse.
Need pisikesed hurmavad palakesed toovad naeratuse huulile ning pildid silme ette. Ka eesti helilooja Lepo Sumera maalib oma lastepalas „Liblikas, kes ärkas talvel üles“ pilte: vaikne talveüksildus, nukra liblika laul ning lõpuks taas uinumine.

Kaunist kontserdielamust!
.

Hang nagu härg magas akna taga :)

Jõudsin pealkirja ära kirjutada ja tabasin end mõttelt, et ma nii pealkirjades kui ka tekstis sees tsiteerin parajalt palju erinevaid laule. Seega võib õigeks pidada ka seda laulusalmi peidetud väidet, et: "Suvi läks kui unenägu, tantsides ja lauldes..." :)

See, et suvi on nüüdseks otsa saanud (mõned ilusad päikesepaistelised ilmad seda enam ära ei peta), on selgemast selgem. Et mis hang? Jah, kohe päris lumine hang, mis rahe näol 10 minutiga maha sadas. Fotokas oli mul küll kaasas, kuid... autos. Siis, kui rahevalamisse väike paus tekkis, siis sain fotoaparaadi ka kätte..

Just mõni hetk enne padurahe sadu kutsusin tüdrukuid taevast vaatama- päike paistis ja mere kohal olev taevas oli tume- tume sinine. Keegi ei osanud selle kauni värvi taga aga rahetormi näha :)

.

Ahjaa... meil esimesi päevi ka uus admionistraator tööl. Saage palun tuttavaks, ta nimi on Anu. Palju jõudu talle ja meile ka :)

Reedene rõõm!

Mingist laulust on mul meelde jäänud, et reedel pidi olema reedene rõõm. Rohkem ma sellest laulust ei tea ja viisigi ei mäleta, kuid see polegi oluline.

Reede on vist enamuse inimeste lemmikpäev- saabub ju siis kauaoodatud nädalavahetus. Minu jaoks sai tänase päevaga ühele poole ka uute adminni-kandidaatidega vestlusvoor. Kokku sain 18 avaldust, millest kolm ei vastanud telefonile, millest kaks eesti keele oskamatuse tõttu kohe välja jäid. Kõik ülejäänud, ükskõik kui lootusetu mõni neist võis tunduda, kutsusin ma aga välja.

Mis tähendab selles kontekstis siin lootusetu? Ei, mitte et inimesena, vaid kandidaadina lootusetu. Lootust pole siis, kui inglise keelt ei valda. Lootust administraatoriks saada pole ka siis, kui puudub töökogemus- selles mõttes, et pole kunagi töötanud.

Kusjuures üks mu esimesi kandidaate oli meie blogi lugenud ja ka seda mu viimast sissekannet! Seega sai talle suur plusspunkt kirja, just nii nagu lubatud :)

Nüüd on kõik sõelutud, tööpäev on selja taga ja "reedene rõõm" võiks nagu alata... aga jube kehva on olla, pea valutab ja haige inimese tunne on ka... Kardan, et jään haigeks. Jah, mul oli üks rõõmurullist kandidaat, kes peale 15 minut kestnud vestlust teatas, et tal on 39 palavik!!! "No tule taevas appi!", oleksin tahtnud seepeale hüüda. Inimene, mis sul viga on, et tuled haigena teisi ohtu panema!!!

Ma ei mõista seda. Pakun, et tema ka ei mõistnud, mis selline palavikuga inimeste hulgas seiklemine endaga kaasa toob- muidu oleks ta selle maha vaikinud, mitte uhkelt teatanud. Selle info peale lõppes see intervjuu enne oma lõppu... Kallid, inimesed, ärge ronige haigena ei sõpradele külla, ei poodi, ei tööle, ei tööintervjuule, ei töötukassasse. Mitte kuhugi- see on täiesti vastutustundetu! Istuge kodus ja ravige end. Urr..

Aga minul on valik tehtud. Annan teisipäeval inimestele telefonitsi teada... kui ma nüüd haigeks ei jää ;) Hoidke mulle pöialt!

Algab vestlusvoor uue adminni kohale...

Mõnikord tunnen ma nii kirjutades kui ka rääkides puudust neist emotsioone edasiandvatest koonidest, mida me MSN-is kõik kasutame... Tean, tean, et ma niigi kasutan väga palju smaile, et kuhu siis veel need ülejäänud, kuid... aga kuidas muud moodi ma annaks edasi oma meeleolu nende teemade ja momentide kohta, millest kirjutan? :) Teil jääks ju pool taustsüsteemist saamata.

Miks sellega vestlusvooru teemat alustasin? Seetõttu, et pealkirja lõppu oli kange tahtmine panna sellist ikooni, kus mõtlik smail pööritab silmi.... no ma päris seda ei leidnud, mida mõtlesin, aga ka see smail: " " ajab asja ära... Noh, et nagu ei teaks, mida sest oodata...Sest ma ei tea, tõepoolest, mida nüüd kahelt järgmiselt päevalt loota võib.

Ei mäletagi, millal nii palju elulookirjeldusi sain, kui seekord. Vanasti- paar või poolteist aastat tagasi tuli kuulutuse peale üks inimene kohale. Pidin ta tööle võtma, sobis ta või ei sobinud antud kohale... (ikka sobis ;)).

Kuidagi väga tasavägiselt jagunesid saabunud CV-d suhteliselt tugevateks kandidaatideks ja siis suhteliselt nõrkadeks. Proovisin nad mõlema päeva peale võrdselt ära jagada.

Leidsin netist mõned näpunäited, mida silmas pidada tööintervjuul. Juhul, kui on nüüd keegi, kes valmistub põhjalikult meie neljapäevaseks ja reedeseks kohtumiseks, ehk on lootust, et komistatakse ka meie blogile. Siis tuleb seda mulle selge ja valju häälega intervjuul teada anda. Kodutöö tegijad saavad plusspunkte :)

Kuidas minna tööintervjuule.

1.
Riietu korralikult, ametlik riietus on oluline. Meestel vähemalt lips ja triiksärk, naistel ühes stiilis jakk ja püksid või seelik, all triiksärk.

2.
Ehted, rõngad, tatoveeringud – neid ei maksa rõhutada. Kui võimalik, peida need või eemalda vähemalt intervjuu ajaks. Naised – meik olgu minimaalne.

3.
Tea, kelle juurde sa intervjuule lähed. Võta internet lahti ja uuri natuke selle asutuse kohta, kuhu sind kutsuti. Sult oodatakse, et sa tead ühtteist. On oluline, et kodutöö oleks tehtud.

4.
Räägi selgelt ja kõlavalt. Kui sa pole endas kindel, harjuta sõbraga enne vestlust. Vasta küsimustele täpselt ja konkreetselt, ära räägi liiga pikalt. Ära sega intervjueerijale vahele.

5.
Ole valmis tüüpküsimusteks. Tihti küsitakse sult, mis sa arvad, mis sa viie aasta pärast teed või kelleks lapsena saada tahtsid, samuti miks oled sina just parim kandidaat sellele tööle. Tihti palutakse sul ka endast rääkida, tee endale selgeks mõned pidepunktid.

6.
Tunne ennast. Proovi end vabalt tunda, ent tea kuidas sa räägid. Kui sa kipud närveerides kokutama, proovi seda vältida või vabanda intervjueerija ees kui see juhtub. Loodetavasti jätkub intervjuu pärast seda lõbusamas meeleolus. Kui sult midagi küsitakse ja sa ei tea nii kohe vastust, võid julgelt öelda, et ei tea või et ehk räägiks sellest hiljem. Ausus ennekõike.

7.

Mine kohale õigeks ajaks või natukene varemgi.

8.

Kui sul on cv-sse märgitud soovitajad, teavita neid kindlasti, juhul kui intervjueerijal peaks huvi olema neile helistada, teavad nad selleks valmis olla.

9.

Ära näri nätsu. Kui närisid seda eelnevalt, et hingeõhku värskena hoida, poeta see lähimasse prügikasti või palu enne intervjuu algust intervjueerijalt, kuhu sa selle panna võiksid.

10.

Lõhnasta minimaalselt, kui üldse.

SOOVIGE PALJU EDU MEILE :)

Maagiline kesknädal 09.09.09

Nii nagu iga teinegi hommik ärgates- veidike unest toibudes ja seejärel tirides sülle arvuti, mis eelmisest õhtust voodi ette põrandale ootama jäi, et vahepeal (uneajal) saabunud meilide ja ka ilmauudistega kohemaid kurssi saada. Esimene uudis, mis postimees on-linest vastu vaatas, oligi see, et täna, mõned minutid tagasi, oli olnud tohutu maagiline hetk. Ja mina magasin oma tohutu hetke maha! Mõelda vaid.... mis elu see on :))

Aga minu, ja veel hulga inimeste, maagilised hetked leidsid aset hoopiski nädalavahetusel, ja- jaa, räägin James Werts & Band´ist. Meie ettekandja Margit väriseb veel praegugi saadud emotsioonist ja vähemalt veel täna keskpäeval oli ta orkuti sõnumiks, et ta ei saa sündmusest üle ega ümber :)) Kes veel ei tea, siis kui kuulete lisaks Jamesi nimele kusagil ka Ivo Lille ja Tõnu Halliku nime, siis tasub minna! Kasvõi silmad kinni!

See, mis feelinguja muusikaga nad meie armsa restorani täitsid, oli lihtsalt sõnulseletamatu- kui juba kokk tuleb köögist välja baarileti taha kaasa tantsima, siis peab see midagi täiesti ja totaalselt head olema. Küsite, et milles see hea siis seisnes? Et kas mustas poisis, kas saksofonis- paljud peavad ju saksofoni väga seksikaks pilliks, või hoopiski kitarristi popis soengus? Jah, teil on õigus- kõiges selles ja mitte ainult!!

Muusikapalad, mida ette mängiti olid kõik tegelikult ju kõrvale rohkem või vähem tuntud. Kuid see esitus, need soolod, see improvisatsioon... See kõik oli kokku väga vägev kokteil... Jazzu vahele natuke Jamaicat, natuke Stingi, vürtsitatuna souli ja bossanovaga... Ei taha küll ühtegi eelmist esinejat solvata, kuid eks võib asjal ka viimatises maitse man`olla, aga tundus, et sel nädalavahetusel sai toimuma meie kõige- kõigem kontsert... Nii kahju oli, et muusikutel oli sel õhtul ees veel teinegi kontsert Tallinnas, nii ei saanud nad kauemaks jääda ega seltskonda sulanduda... Mis meie juures tegelikut tavaks on :)

Kusjuures ei maganud ma täna oma maagiat siiski maha. Tagantjärgi oli neid hetki lausa kaks- esiteks: päästsin täna kimbatusest kolm ilusat liblikat. Nad tulevad päikese kätte akna peale sooja ja ühel hetkel- pakun, et nad ise sellest arugi ei saa, on nad kuidagi sattunud täiesti teistsugusesse maailma, mis siis antud juhul oli minu armas sassis kabinet :)

Laperdavad oma õrnade tiibadega, mis on pika eluga juba pea et läbipaistvateks kulunud, kõigest jõust mööda aknaraami üles ja alla, uuesti ning uuesti, kuid pole sest tolku midagi... Ei oska nad samamoodi nõiduslikult (loe: maagiliselt) tagasi oma tuttavasse maailma sattuda... Siis peavad nad üle elama tohutu hirmu inimkäte näol, mis neile järjekindlalt lähenevad ja ta oma pimedasse pihku sulgevad. Aga siiski leiavad need narmendavad ja läbipaistvad tiivad niipalju jõudu, et trepi peal avatavatest pihkudest üles taeva poole tõusta... Teate, nii ilus oli- mu maagiline hetk :)

Teine moment oli koju minnes. Suudan tihtipeale peale peale ukse lukku keeramist midagi tähtsat siiski veel oma tuppa unustada- täna võtit peale ukse lukustamist korraks veel käes hoides, enne kui kotipõhja ta ära panna, mõtlesin läbi, et kas kõik asjad said võetud. Kõige paremad on need momendid, kus lähen autoni ja... autovõtit pole. Või siis olen jõudnud juba väravast välja ja hakkan mobiili otsima. Korra on ka juhus olnud, kus tagasi keerasin, oma tuppa läksin, kuid siiski sealt telefoni ei leidnud. Uuesti autos siis oma kotisisu kõrvaistmele laiali laotades tuli telefon ikkagi kotisügavusest välja. Seega ei pööra ma kunagi enam enne tagasi, kui ma pole oma koti põhjalikult läbi otsinud...

Seekord siis veendusin veel ukse taga seistes, et kõik asjad on seekord õnnelikult kaasas ja jätsin adminni Kristiga "jadaega", ning astusin vapralt uksest välja. Vaatasin, et muru oli värskelt niidetud ja järg oli jäänud veidike siiapoole suvepaviljoni, märkasin veel niitmata muru sees valgeid vahvaid seenemütse. Ja neid polnud üks- terve muru oli hajutatult, kuid siiski täis selliseid vahvaid seenemikke :) Ei saanud muudmoodi,kui kiskusin kotist fotoaparaadi välja (pange tähele, see oli mul kaasas) ja hakkasin pilte klõpsima. Päike oli madalal ja ikka tekkis mõni vari fotoaparaadist endast seenemiku peale. Egas midagi, tuli külili hakata ja võte purki püüda läbi rohuliblede...

Kätte sain! Minu teine maagiline hetk :) Hiljem autos rooli keerates tundsin, et sõrmenukid kihelevad- olin seeni läbi liblede pildistades end kõrvenõgesega ära kõrvetanud... Ojee... ma elan!! :)))
.

Kõik, kõik on uus septembrikuus- ka väike Saka Sügis- Jazz :)

Mina, nagu arvestatav enamus teist, ei alustanud täna kooliteed... Ja seega polnud ka tänane kuupäev kuidagi teistmoodi kui kõik eelnenud kuupäevad. Tööle sõites helistas mulle aga minu endine õppejõud ja diplomitöö juhendaja ning jutu lõpuks soovis mulle ka head 1. septembrit!
.
"Ahjaa... täna on ju esimene september!", tuli mulle meelde... :) Kohe meenus ka üks luuletus, mida sai algklassides õpitud:

Kõik, kõik on uus septembrikuus- siis ranits uus, uus koolipluus. Kõik, kõik on uus septembrikuus... :))

Soovime kõikidele kooliminejatele vahvat kooliteed, palju uusi teadmisi ning kõige paremaid hindeid!!

Meie omaltpoolt aga pakume, tõmbamaks kokku rõõmsat ja tegusat suveaega, tähistamaks värvilise sügiskuu algust, loomulikult õnnitlemaks kõiki kooliteele asujaid, vahvat sügis-jazzi:

05. septembril 2009
kell 17:00
SAKA VÄIKE SÜGIS-JAZZ,
kus esineb tuntud eestimaistest muusikutest koosnev kollektiiv, kes just selleks esinemiseks ja koosluseks on endale andnud nime- "International Sounds" ehk "Rahvusvahelised Kõlad"

Daamid ja härrad! Lubage esitleda:
James Werts - vokaal ja basskitarr
Tõnu Hallik - kitarr
Ivo Lille - saksofon

Mängimisele tuleb valik jazzi ja soulmuusika vallast, lisaks bossanovat ja popmuusikat kantuna spontaansest improvisatsioonilisusest. Kontsert kestab orienteeruvalt 70 minutit.
Pileti hind Piletimaailmast ja Piletilevist: 100.- krooni.

TULEB JÄLLE END TULEMA ASUTADA!
.