Ühe klaveri lugu. Sõnadeta laulud. Felix Mendelssohn 200

Anname häälevärinal teada, et ühe ühise ettevõtmise kaasabil on sündinud projekt, mille käigus on saanud endale uue elu meie maja väärikas eas Beckeri klaver.

Sain palju kasulikku ja harivat infot Jõhvi Kontserdimaja häälestaja Veli Sarve käest- aastal 1941 oli Peterburis alguse saanud klaveritehas, mille esmeste pillide seas valmis ka meie maja instrument- dokumentide järgi siis ajavahemikus 1853- 1855. Seega tegelikult isegi 10 aasta varem, kui meile esialgu teadaolevatel andmetel.

Nüüd on meie mõisahotellis endale uue kodu saanud väärikas eas iludus, mille (või on siin õige öelda pigem "kelle"?) efektne palisandrist spoon on kaetud ehtsa niiskuskindla Shallek lakiga, mille/ kelle valged klahvikatted on elevandiluust ning mustad klahvid on valmistatud eebenipuust.

Klaver saabus meile eelmise aasta talvel ja asub uhke katteriide varju peidetuna Sakstekambris- viimaste mõisaomanike Leslide valvsa pilgu all, kes on maalidele üles joonistatud 1857 aastal. Seega, on meie Sakstekambris väärikad eakaaslased kokku saanud :)

Muide, ma õppisin täna uue sõna: vürbel. Kes teab, mida see tähendab? Esimeseks vihjeks on see, et see on seotud klaveriga... Ikka ei tule? :) No teine vihje on see, et see on seotud klaveri hingeeluga... Ikka ei tea??? :))) Tegelikult ei peagi teadma- tegu on häälestuskruvidega, mida pungutades saab anda kellele õige kõla. Pildilt näed vürbleid siin vasakul kõrval.

Nüüd aga SÕNADETA LAULUD.

01. oktoobril kell 16:00 toimub MTÜ Muusikasõprade Seltsi sarja "Kammermuusika mõisakoolides" raames kaunis kammerkontsert. Loe enam:
http://www.kammermuusika.ee/index.php?p=41

Klaveril: Kadri-Ann Sumera
Esitlusele tulevad:

Ludwig van Beethoven – Variatsioonid F-duur op. 34
Felix Mendelssohn-Bartholdy – Sõnadeta laulud
Edvard Grieg – Lüürilised palad
Lepo Sumera – Liblikas, kes ärkas talvel üles.

Siinne värvikas valik on kokku pandud kolme sajandi heliloojate muusikast. Beethoveni teema ja kuus variatsiooni on igaüks väga erinevad, justkui väikesed terviklikud omaette teosed, millel igaühel selge vorm ja oma lugu jutustada.
Felix Mendelssohn, kelle kahesajandat sünniaastat üle maailma sel aastal tähistatakse, on kirjutanud mitu nooditäit sõnadeta laule – nii nimetab ta neid teoseid sellepärast, et tegelikult lauljat pole, kuid ülesehituselt (selge viis ja saade) ja meloodilisuselt meenutavad need lühipalad tõepoolest laule.
Norra rahvusromantiku Griegi Lüürilised palad meenutavad rännakut läbi helilooja maalilise kodumaa. Matkaja satub oma teel nii metsa kui mägedesse, rahvapidudesse ja pulmadesse, imetleb liblikat või linde, kohtab mäetrolle ja haldjaid, mõtiskleb omaette ning tantsib meeletuid tantse.
Need pisikesed hurmavad palakesed toovad naeratuse huulile ning pildid silme ette. Ka eesti helilooja Lepo Sumera maalib oma lastepalas „Liblikas, kes ärkas talvel üles“ pilte: vaikne talveüksildus, nukra liblika laul ning lõpuks taas uinumine.

Kaunist kontserdielamust!
.