Et mida see tähendab? Ja- jah... me ise ka ei suuda veel uskuda, et Evat ei ole enam meie maja jaoks olemas. Et võttis oma seitse kõige tarvilikumat asja ja pani ajama...Libistas end mõni nädal tagasi mu ukse vahelt salamisi sisse... Istus mu laua vastas olevale toolile ja lausus vaikselt: "Tead, Terje... selline lugu- kas lased mind Ameerikasse minema? Lisas veel tasa, et SUUR tung on minna...
Oh-jahh... Ei saa mina kedagi tagasi hoida- ka kõige paremaid nendest, ja kelle hulka kindlasti ka Eva kuulus.... Väga kahju...
Tegin ta jutu peale küll suured silmad, kuid küsisin siis niisama vaikselt vastu: "Millal Sa tahad minna?".
Kiirelt tuli veelgi vaiksem vastus, et nii ruttu, kui saan ta lasta.... No mis sa teed siuksega... :)
Korraldasime siis asjad nii, et kolme nädala pärast peale vestlust sai ta lennuki peale astuda. Ja see päev oli 23. juuni... Jaanipäev, jaanituli ning jaaniöö siis lennukipardal. Kõikide nende jaaniusside ja sõnajalaõitega...
Tegin ta jutu peale küll suured silmad, kuid küsisin siis niisama vaikselt vastu: "Millal Sa tahad minna?".
Kiirelt tuli veelgi vaiksem vastus, et nii ruttu, kui saan ta lasta.... No mis sa teed siuksega... :)
Korraldasime siis asjad nii, et kolme nädala pärast peale vestlust sai ta lennuki peale astuda. Ja see päev oli 23. juuni... Jaanipäev, jaanituli ning jaaniöö siis lennukipardal. Kõikide nende jaaniusside ja sõnajalaõitega...
Kallis, Eva!
Otsustasin Sulle oma esimese kirja siia blogisse kirjutada. Tead ju küll, et mulle Su meiliaadress ei meeldi :)) ja kuna ma Su Mikihiiremaa aadressi ei tea, siis teengi ma seda siin. Sest Sina tead ju seda aadressi lugeda! Mingipärast tõmbas pealkirja kirjutades mul alumine huul vussi ja pisar pressis silmanurka- täitsa tobu, noh...
Kell on juba üks öösel. Poeg on väljas, mu kallis mees magab sügavat und ja Miksu (mu almas valge emane kiisu) lakub end ennastunustavalt "pesas", mille mu jalgu katva teki peale on teinud (siinkohal tervitused Su enda kassile Miuksule, kes paraku ka mahajääjate hulgas). Mina aga kriban siin keset ööd emmessennis (loe: MSN-is) ühe käega oma Kanada õega ja teisega Saka blogisse peatükki Sinu "parematele jahimaadele" lendamisest, ehk siis Ameerika kolleegist...
Tead, selline lugu meil siin Sakal, et lisaks sellele, et muruniiduk läks katki ja uued osad tulevad kusagilt (ka) mere tagant- nädal aega, ja rohi kasvab ümber hotelli nii mis mühiseb (kui kõrv vastu maad panna ja ise vait olla, siis lausa kuuleb seda mühinat), ja- jah, lisaks sellele läks ka pesumajas kuivati katki. Meil aga täna maja täis, homme täis, pühapäeval pool maja ja esmaspäeval jälle terve maja.... Nuta või naera :)
Võtsin kiirelt ühendust kohalike pesumajadega, kus kõigil ülekoormus. Üks lubas pesu pesta, aga hinnaga 15.- krooni kilo!!! Jätan siinkohal kommentaarid lisamata... :)
Seepeale võttis Silvi täna pestud pesu enda juurde nööridele kuivama ja mina ostsin pesunööri ja hulgaliselt lõkse, paneme homme pesu laululavale kuivama... Tahan sellest ka kindlasti pilti teha...
Kujutad ette, kliendid saavad endale voodisse pesu, millel on see mõnus "õues kuivanud pesu" lõhn... Nad lähevad sellest ju puhta hulluks :))
Sellisest triangl
ist jääd nüüd ilma... Millal Sa ometi tagasi tuled? :)
Kallistame siinkohal Sind õige kõvasti ja ootame Su postkaardi!
Terje- kogu meie maja nimel.
PS. Piltidel Eva ülevalt alates Katjaga, väikse Terjega ja all Saka küla jaanitulel Margitiga. Seal sain ta selleks korraks viimast korda pildile. Kõik need tehtud 20. juunil 2009.
Otsustasin Sulle oma esimese kirja siia blogisse kirjutada. Tead ju küll, et mulle Su meiliaadress ei meeldi :)) ja kuna ma Su Mikihiiremaa aadressi ei tea, siis teengi ma seda siin. Sest Sina tead ju seda aadressi lugeda! Mingipärast tõmbas pealkirja kirjutades mul alumine huul vussi ja pisar pressis silmanurka- täitsa tobu, noh...
Kell on juba üks öösel. Poeg on väljas, mu kallis mees magab sügavat und ja Miksu (mu almas valge emane kiisu) lakub end ennastunustavalt "pesas", mille mu jalgu katva teki peale on teinud (siinkohal tervitused Su enda kassile Miuksule, kes paraku ka mahajääjate hulgas). Mina aga kriban siin keset ööd emmessennis (loe: MSN-is) ühe käega oma Kanada õega ja teisega Saka blogisse peatükki Sinu "parematele jahimaadele" lendamisest, ehk siis Ameerika kolleegist...
Tead, selline lugu meil siin Sakal, et lisaks sellele, et muruniiduk läks katki ja uued osad tulevad kusagilt (ka) mere tagant- nädal aega, ja rohi kasvab ümber hotelli nii mis mühiseb (kui kõrv vastu maad panna ja ise vait olla, siis lausa kuuleb seda mühinat), ja- jah, lisaks sellele läks ka pesumajas kuivati katki. Meil aga täna maja täis, homme täis, pühapäeval pool maja ja esmaspäeval jälle terve maja.... Nuta või naera :)
Võtsin kiirelt ühendust kohalike pesumajadega, kus kõigil ülekoormus. Üks lubas pesu pesta, aga hinnaga 15.- krooni kilo!!! Jätan siinkohal kommentaarid lisamata... :)
Seepeale võttis Silvi täna pestud pesu enda juurde nööridele kuivama ja mina ostsin pesunööri ja hulgaliselt lõkse, paneme homme pesu laululavale kuivama... Tahan sellest ka kindlasti pilti teha...
Kujutad ette, kliendid saavad endale voodisse pesu, millel on see mõnus "õues kuivanud pesu" lõhn... Nad lähevad sellest ju puhta hulluks :))
Sellisest triangl
ist jääd nüüd ilma... Millal Sa ometi tagasi tuled? :)Kallistame siinkohal Sind õige kõvasti ja ootame Su postkaardi!
Terje- kogu meie maja nimel.
PS. Piltidel Eva ülevalt alates Katjaga, väikse Terjega ja all Saka küla jaanitulel Margitiga. Seal sain ta selleks korraks viimast korda pildile. Kõik need tehtud 20. juunil 2009.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar