teisipäev, 26. mai 2009

Täna ei taha ma Kiisust, ei Kutsust....

Jah, täna tahaksin ma rääkida surutisest. Mulle ei meeldi sõna masu. Surutis ikka. Mis see masu selline on ja mida ta teeb? Surutis surub, see on siililegi selge. Surub paremalt ja vasakult. Alt ja pealt. Surub kohe kõvasti peale. Nii arvangi, et Eestis ei ole praegu inimest, keda surumine ei puudutaks. Kui otseselt ei puuduta, siis kaudselt niikuinii.

Seega, sellega on kokku puutunud kõik inimesed: kõik tööandjad ja kõik töötajad, kes aga oma koduses keskonnas on omakorda mehed ja naised, emad ja isad, õed ja vennad. Mingisugusel skaalal ka naabrid ja üleaedsed, vanemad ja nooremad, targemad ja rumalamad. Kergeusklikud ja vähemkergeusklikud. Jne... lõputult.

Inimene identifitseerib end eelkõige läbi töö. Läbi ameti, mida ta peab. Kõik need eelmises lõigus ülesloetletud tegelased on ka kusagil ettevõtetes ametis. Ja ka seal surub. Surub kokku töövahendeid, surub kokku töötasu, seeläbi võimalusi ning elustandardit. Mis aga kõige kurvem- surub ka suhteid. Kooselusuhteid, sõbrasuhteid, töösuhteid ja usaldust. Nagu näete- igalt poolt surub. Otse ja ümber nurga.

Kitsas on käes. Kitsas on käes rahaga, aga ka lojaalsuse, sõpruse, koostöö ja lahenduste otsimisega. Töö- ja teotahtega. Tuleb õppida kitsastes oludes säilitama ja kokkuhoidma rahalisi ja materjaalseid vahendeid, leidma motivatsiooni lojaalsuseks, koostööks ja sõpruseks. Suurema hoolega tuleks otsida ja leida lahendusi kitsaskohtadele.

Kõige leidlikumad, paindlikumad ja kohanemisvõimelisemad tulevad surumisperioodist võitjatena välja. Ja seda enam on mul heameel näha kõiki neid inimesi meie majas, kes naerulsui ja teotahtelistena omi asju ajavad, olgu nad siis antud hetkel kliendi või teenindaja rollis. Eks see, kes oma puhkepäevade jooksul on meie majas kliendina, temast saab töönädala alates oma töökohal teenindaja. Ja meie maja teenindajast saab samamoodi klient, kui ta oma tööpäeva meie juures lõpetab...

Meie Estraveli Kuldkaardi piknikupakett osutus väga populaarseks ning tõi kokku rekordiliselt suure arvu kliente. Meil oli tõsine kartus, et kuidas meie puhkepäevad sujuvad- kas piknikukorve ikka jätkub, kas ilm ikka laseb õues einestada ja tennist mängida/ vibu lasta. Proovisime situatsioone ette näha, otsides neile juba lahendusi. Proovisime ebakõlasid ette ära hoida.

Ja mul oli tõeliselt hea meel nii ühe kui teise administraatori käest kuulda, et hoolimata sellest, et maja oli piknikulisi täis, ja laupäeval oli õues üks tõeline keskmine eesti kehv suusailm, olid kõik kliendid väga toredaid ja mõistvad. Et kohe mitte ühtegi rahulolematut klienti ei olnud. Ja administraator Kristi, kes laupäeva päeval ees liiklust reguleeris, oli esmaspäeval mulle seda kõike rääkides ise nii õnnelik selle kõige juures.

Meie inimesed. Meie eelmise nädalavahetuse inimesed, olgu siis ühel või teisel pool letti, kuuluvad kindalt nende hulka, kes võitjatena kõikidest situatsioonidest välja tulevad. Rõõmsad, paindlikud, leplikud (ilma suhtes) ja heatahtlikud.
Soovin kõigile häid inimesi!
.

Kommentaare ei ole: