
Hommikul, veel enne tulekut, hetsin viimase pilgu http://www.umarlaud.eu/ -sse, et vaadata, kui palju talgulisi meil kokku oodata on- 17 0li kirjas. Õnneks päike paistis ja tuul oli mõõdukas- seega supertingimused talgupäevaks.


Igaljuhul kindel on see, et ka laste jaoks osutusid talgud
sisukaks :)
Keskpäevaks olid juba palju tööd tehtud, oligi paras aeg tagasihoidlikuks puljongiks ja pirukaks. Söögipoolis toodi otse tööpaigale ja igaüks leidis endale koha kas saetud palkide peal või kuiva mätta otsas. Muide, pirukas oli viiner :) Ja väga maitsev viiner...

Mis jutte siis söögipausu ajal ka aeti? Uskuge, või mitte- aeti mõisajutte. Tõnis Kaasik rääkis lugusid, mis ulatusid mõisaaega ja mis puudutasid siis kas mõisa viimaseid omanikke või mõisas teeninud inimesi ja nende järglasi.

Tähtsad mõisajutud räägitud, läks töö uuesti käima. Lisaks igasugu võsale, mida oli vaja raiuda ootasid oma järge ka mõned suured puud, mis oma eluea olid ära elanud ja mis suurte talvetormide ja tuultega olid uperkuuti kukkunud, nüüd tuli need tükkideks saagida ja pakud ära vedada. Sed
Lõpuks oli kell juba kolm ja meie tõhus tööpäev läbi. See talgutööga on selline tänuväärne asi, et kui kõik tehtud ja saab heidetud üleõlapilk tagasi tööplatsile, siis on tulemus kohe silmaga näha. Terve suur plats, mis enne oli pea et läbimatu, oli korda saanud. Minu tööst lastemänguväljaku juures jäi maha kaheksa suurt lehti punnis prügikotti. No tõepoolest hea tunne oli :)
Päikeseterassil ootas töömehi ühepajatoit-omamoodi mõisasöök, just nii nagu muiste :) Isu oli kõigil kõva. Eks parimad isutekitajad olegi kontimööda töö ja väske õhk. Seda mõlemat jagus täna kõigile küllaga...

Suur tänu ka Hannes Kaukesele, kes pani terve oma pere kolme lapsega autosse ja tuli ka talgutama. Nagu üks nende tütardest ütles, et ema pani meid kirja ja niimoodi me tulimegi :)
Sanstu aga ei arvanud kogu loost eriti midagi.... Kurrrr- nurr......
.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar