Alates teisest maja lahtioleku aastast hakkasime harrastama kogu kollektiiviga nö. väljaskäimist ja väljasööbimist. Eks ta oli ka nagu õppereis, kus vaatasime, kuidas teised olid sarnaseid asju lahendanud. Eriti vahva oli see, et haarasime kogu kollektiivi kaasa. Kõik noored ja... veidikene vanemad :)Esimesel pildil bussisõit. Pildil olevate inimeste pooside järgi võib oletada, et sõit on juba suunaga koju- kõik väsinud, aga õnnelikud. Pildid paremalt Kristel, Helen, Kätri ja Berit- kahjuks keegi neist ei tööta enam meie majas, aga meenutame neid ikka hea sõnaga. Berit käib aga vahepeal laste sünnipäevadel Pipit tegemas...
Tähtis oli ka omavaheline koos olemine. Saunatamine ja napsitamine- kuidas muidu saaks teada, mis inimestega sa koos töötad :p Küsite, et kuidas sellised kogu kollektiiviga reisimised üldse võimalikud on? Tegelikult on see väga lihtne...
¤ tuleb leida sobivad majutusasutused, kuhu oleks soov minna.¤ asuda läbirääkimistesse partertehingu osas: meie tuleme teile ja teie meile.
¤ tuleb leida madalhooaja üks tühi pühapäevane päev. Ja mõni endine töötaja telefonivalvesse jätta.
¤ kõik see mees bussi ja minekut!
Meie esimene reis oli 14. augustil 2005 Otepääle Karupesasse. Imestan praegu tagantjärgi, et kuidas meil õnnestus seal suvisel ajal käia??? Ju siis oli üks tühi pühapäev ripakil, mille kiiresti ära kasutasime.
Iga väjasõitu ilmestasid ka piirkonna vaatamisväärsuste külastamised. Küll sai Nõiariigis seksuaalsust mõõdetud (pildile on jäänud Silvi meeleolukad mõõtmised) ja maoleotist joodud kui ka peintballi mängitud jne....
Meie teine uhke reis oli 20. novembril 2005.-nd Pädaste mõisa. Traditsiooniks selliste reiside puhul on saanud uhke õhtusöömaaeg pika laua taga, kus saab kõnesid peetud ja mugandatud variandina ka iga kord Issameiepalvet leotud... :))) Ja peale nö. kohustuslikku osa olid kehahoolitsused, saun, söök ja jook... Ja seda suisa hommikumantlites (allpool pildil tookordne toateenija Mare ja meie praegune hommikusöögikokk Krista). Reisil külastasime ka GO Spad- kokkulepitult tehti meile seal sisukas ekskursioon...
2007 käisime Sagadi mõisas. Seal oli meil ka võimalus kaasa mängida Kurblikku kihluspidu, mida pakutakse klientidele nende hotellimaja kõrval asuvas mõisahoones (tervitused siinkohal Iirisele) Esimest päeva kasutasime võimalikult tõhusalt ära- organiseerisin koolituse klienditeeninduse teemal. Ja õhtul oli meie päralt saunamajake, kus hiliste (varajaste) tundini sai möllu tehtud...
03. veebruaril 2008 aastal viis tee meid taas lõuna- eestisse Taagepera lossi. Teel sinna põikasime läbi Tartu mänguasjade muuseumist ja tagasiteel muidugi ka Mc Donaldsist :)))
Loss ise oli uhke ja suur... ning natuke õudne ka... Mina igaljuhul ei julgenud lapmi ära kustutada. Aga enne seda lambikustutamist sai jällegi sauna ja sööki ja jooki ja palju nalja... Igaljuhul meenutamist on needkillud küll väärt :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar