reede, 31. juuli 2009

Paabel- jumalate värav või segadus?

"Paabel babel, akadi bab-ilu, babili tähendab Jumala (jumalate) värav. bab bel: Beeli värav, Beeli õukond. Heebrea keeles "segadus". On nimetatud ka kreeka/araabia päraselt Babülon aga semi sõnalõpp on el", sellise kirjelduse wikipedia annab "paabeli" kohta :)

Aga mis siis see, mida eile õhtul meie suvelaval näha sai, oli? Kas sai seal aimu jumalikust väravast või valitses laval täielik segadus... ? Pakun siiski subjektiivselt, et eileõhtune mõisapark täitus helidega, mis olid kantud nii jumalikust muusikast (ehk siis väravast, mis juhatas meid selle muusika juurde) ja parajasti ka etno-, jazzi- ja rocki omavahelisest segadusest :)

Kõige parem näide segaduse ja segaduses olemise kohta oli noorte Viljandi kolledži taustaga noorte esituses eesti vana rahvalaul- Kaerajaan... Algus, lõpp ning refräänikoht olid suhteliselt sarnased originaaliga, kuid vahepeal lõi sekka ka: "Rong see sõitis tsuhh- tsuhh- tsuhhhh..."!

Mis ma siin ise ikka sõnu ritta sean- kõige paremini annab edasi anda paabliõhtu feelingut Veljo Tormise sõnadega: "

"Kava oli küll laululembene, aga siiski instrumentaalselt küllalt värvikas, vahelduv ja spontaanne. Silmapaistvalt virtuoosne on ansambli dominant, multi-instrumentalist Sandra Sillamaa. Aga ka esikitarrist Erko Niit oma soolodega. Ansambli eeslaulja, vedru ja kooshoidja on muidugi Arno Tamm. Tagasihoidlikku, väga sobivat trummikomplekti valitseb väärikalt ja pealetükkimatult Tõnu Tubli. Istekoha tõttu kõige lähemale sattusin kontserdil bassist Tanel Kadalipule, kelle muusika sees elamist nautisin kõige rohkem. Kõik nad laulsid aeg-ajalt koos ja üksteisele, mida oli tore jälgida. Seinast seinani saalitäis võttis kontserdi kasvava entusiasmi ja kiitusega vastu. Millega ühinen. Veljo Tormis."

Järgmine "peatus" on 14. ja 15. august "Intiimsed tehingud" :)

1 kommentaar:

Signessa ütles ...

Tere!

No mis siin rääkida... Paabel oli tõesti mõnus ja lahe. Ei jõua ära kiita, et ma sel õhtul sõbrantsi kuulda võtsin ja koju ei jäänud. Ilm oli ka suurepärane ning boonusena lisaks veel halod õhtuses taevas, mida ma esmakordselt nägin. Super!!! Endalegi suureks üllatuseks avastasin end ühel hetkel tornist. Olin taaskord ennast ületanud ja mööda läbipaistvat treppi kõrgustesse roninud. Ehkki olin seal ka korra varem käinud, oli see ikkagi eneseületamine. Ja ma ei kahetse. Kahju on hoopis neist kes, pärast kontseti kohe koju läksid. Aga minu hing ei saanud rahu ja nii otsustasime tagasiteel sõbrantsiga seda sumedat suveööd veel nautida... Seadsime ennast rõdul sisse, korkisime lahti hõrgutava veini ja tundsime suvest mõnu! Pika istumise peale hakkasid tähedki särama ja siis käis järsku silmanurgast erk siuh! mööda. Õnneks jõudsin ma ühe soovigi soovida. See oli siis esimene langev täht sel suvel, mida nägime!
Noh, nüüd olen nii Paabeli lummuses, et ei saa enam pidama:)
PS: Igavesti vahva blogi on üles seatud! Edu ja jõudu kõigile!