teisipäev, 7. juuli 2009

Lenna Kuurmaa & Alen Veziko kontsertelamus :)

Juhuuu... Praeguseks momendiks on kontserdimuljeid setitatud, kõik pildid arvutisse tõmmatud ning piletimüük üle vaadatud... Kokkuvõtvalt ja ettekiirustades võin kohe aga öelda, et jäime oma esimese suveüritusega väga rahule ja loeme selle igati kordaläinuks ja õnnestunuks! Veelkord: juhhuuuu! :)))

Kallid inimesed, kuna eile oli meie juures selle kontserdi esimene ülesastumine ja riburadapidi on neid üle Eesti veel ligi 15 tükki, siis soovitan siinkohal kõigil minna seda kuulama/ vaatama/ nautima. See on sedasorti kontsert, mis laseb leida tänuliku kuulaja terve pere näol- kasvõi kõik kolm- (neli) põlvkonda...

Mulle endale pakkus väga Aleni esituses Tõnis Mäe lugu "Make up". Jälle läks tööle see minu ajalift, mis 1000 kilomeetrit tunnis viis mind ligi 30 aastat ajas tagasi- minu lapsepõlvekoju. Nägin end meie maja teisel korrusel isa toas, kus minu käsutuses olid kõik ta lindid ja seega ka kõik laulud, mis nende peale raadiost lindistatud olid... Ja täiesti kummastav on sealjuures tajuda, et kõik laulusõnad on ikka veel peas, kuigi lugu pole ju ilmatuma aeg kuulnud...

"Loodan vaid, et peavere asemel su soontes voolab kreem, kuid vaata ette, sellest keemiast võib mõnel juhul tekkida ekseem.... Otsin sind ma võõba alt- vaatan kaugelt, lähedalt.... ei tea, kas lõhnab magusalt, või on see hoopis deodorant?.... Meik app, meik app.... ", täielik sürr oli seda laulu kuulda ja mäletada koos kõikide emotsioonidega, mis seeläbi pinnale tõusid...

Teine laul, mis tugeva emotsiooni andis, oli Lenna esituses Põhjamaa. Olen seda laulu omalajal koolikooris laulnud, lisaks veel ka rahvatantsuringis selle järgi tantsinud. Teatavad tanstuliigutused tulid mulle ka pingil istudes meelde. Esimeste taktide kõlades oli soov püsti karata, aga tõelise eestlasena jäin ma siiski paigale. Kuid mingipärast usun, et me kõik seal, kes me publiku moodustasime, tundsime pistet püstitõusmise suhtes ja veidike piinlikkust oma eestlasliku tagsihoidlikkuse üle :)))) No mis sa teed...

Ah- jaa, jätkates seda jalutajate teemat... kohalikel inimestel on pahameel selle üle, et meie piirkonda ei tule enam suured tuurid ja suveetendused. Toila, kui endine massiürituste korraldamise koht, on igast seesuguse mastaabiga ürituste korraldamise karavanist maas.

Eriti just seepärast meeldis mulle ühe kontserdikülastaja Hälise kommentaar, et nemad tulid perega just sellepärast, et muidu kogu aeg kiunume, et kontserte pole. Aga siis kui on, siis me ei lähe isegi nendele vähestele. Ja nii nad pakkisidki oma väikesest muusikaarmastajast tütrekese lambanaha sisse suvekärusse ja tulid kohale :) Väga õige suhtumine! :)))

Ja just niimoodi saadigi ühe ülihea- nostalgilise, sooja ja intiimse suvekontserdi osalisteks :)
Järgmiste kaunite etenduste ja kontsertideni! 22. juulil Täiskuu 2 ;)

Vaata meie kodukalt: www.saka.ee

Kommentaare ei ole: