laupäev, 7. august 2010

Helimaalid maalitud...

Jälgisin juba nädalapäevad ilmateadet, et mida on siis oodata 6. augustiks. Lubas kogu aeg ilusat ilma, vahepeal, kui eelmine kesknädal läks peale üht suuremat paduvihma külmaks (+20 kraadi- no täitsa külm, mis külm ju) läks, ka siis ei kaotanud ma lootust, et saame oma mõnusa kontserdi õues Päikeseterrasil pidada. Eile oligi siis see päev käes- päikest nii palju ja palav kui hirmus...
.
Peeter Rebane saabus, ajas oma auto hotellimaja kahe tiiva vahele ja hakkas maha tõstma uskumatus koguses helitehnikat. Ise selline vaikne ja asjalik ja... armas :) Ja naine oli tal kaasas- selline kassisilmne! Peagi oli heliprooviks kõik valmis ja esimesed helid voogasid maja tiibade vahelt välja. Esimesed helikatked- ja juba oli jube hea!
.
Meie aga viisime samal ajal restoranilauad õue. Valgete linadega ja puha. Riidest salvrätid ilusti lehvikutena peal. Vaasis "jorjen" ja küünlaalusel teeküünlake. Nii ilus oli. Rahvas hakkas tasapisi tulema- oligi hea, et korraga ei tuldud- kõik justkui voolas... Ja õues oli soe- 26 kraadi kella seitsme ajal... :)
.
Kontsert algas- kõik saigi just nii, nagu Peeter oma kirjas oli lubanud: "Ideaalne on see, et alguses räägin ära oma esiemse loo ja hakkan mängima- rahvale tuuakse siis muudkui head ja paremat, hakatakse sööma ja vestlema! Minu mäng jääb taustaks, milleks ta loodud ja mõeldud ongi. Niiviisi pääsevad mu "Helimaalid" mõjule ja hakkavad tööle. See on risti vastu sellele, kuidas tavaliselt kontserditel on."

.
Ja nii oligi... :) Ja see, mis ta tegi, see oli väga HEA! Väike katke meie kontserdilt. Milline see muusika siis oli, küsite :) Selline mõtlik ja natuke ka svengrünbergilik, samas mu hea sõber Tiina saatis mulle kontserdijärgselt lingi, kus üks tema lugusid peal. Varasemat stiilinäide siis sellelt lingilt: "Orpheus". See oligi üks selliseid kõige mõtlikumaid ja rahulikemaid lugusid- arvatavasti just selle ilma ja keskkonna tõttu, kus see sündis- videol oli see ju näha...

Ma ei osanud arvata, et see, mis ta kirjeldas oma kontserti olevat, tõepoolest nii ka oli. Ja "töötas" juba esimestest hetkedest peale. Usun, et mitte ainult minu mõte ei läinud rändama ja oma teid mööda hulkuma, arvan uskuvat, et ka ülejäänud publiku omagi... See oli suht kummaline, et need minu rännakud olid suht nostalgilise tooniga- lapsepõlv ja muud olnud ajad... Ilusad ikka, ega mul ju koledaid polegi ;) Ja kuidagi härdaks muutusin ma ka- justnagu oleks üks nutt nutmata. Millal see küll kogunes? Ei kujuta ette, ma ei märganudki... Silm oli ka mu lauanaabril hetkeks märg- ju see kõik läks otsemat teed pidi südamesse ja sügavale hinge :)
.
Kui kusagil esinajete hulgas näete Peeter Rebase nime või kui ta annab vaid omaenda kontserdi, selle kõrval, et ta liigub- aranžeerib ja saadab nii Kate´i, Saatpalut ja musitseerib koos Tafenau ja Saatpaluga, minge kindlasti kohale! Visake sinnasamma maha oma rehad ja kõblad ning olge kohal! Sest see muusika ja suhtumine, mis selle andeka muusiku poolt tuleb, on teistmoodi- kuidagi lahke ja aus, südamlik ja vahetu...
.
Ükspäev panen pilte ka ;) Ikka head!

Kommentaare ei ole: