Valgre maagiline õhtu...

Kell on veidi üle südaöö, istun voodis- läpakas süles ning käepärast kruus kuuma teega. Soe vann on juba võetud ja nii mõnus on oma maagilist Valgre- õhtut niiviisi pikendada... jagades emotsiooni siinkohal teiega :)

Tean, tean- nii mõnigi teist mõtleb, et midagi muud ei ole teha või??? Ah, ma olen kord juba selline :) Üks asi on ka see, et kui juba fotoaparaadi välja võtan ja pilte teen, siis tahan samal õhtul niikuinii vaadata, et mis siis ka pildile jäi... ja niimoodi võitegi suurema osa postituste alt leida päris hiliseid kellaaegu...

Sättisin ennast seegi kord ise pileteid müüma, siis näen ära kõik kohaliku rahva ja saan ka inimeste meeleoludest osa. Seekordne kontsert oli väga rahvarohke. Poole viie ajal saatis Kontserdimaja Keio mulle sõnumi, et eelmüügist oli selleks ajaks müüdud juba 53 piletit. Meilt hotellist oli tellitud 42 ja praegu tean seda, et päris paljudele inimestele müüsin ise kohapeal.

Inimesed tulid ja imestasid, et kuidas piletihind, 50.-krooni nii kontserdi kui kino eest, nii madal on? Et muidu poleks ehk tulnudki... Mul oli heameel siis ja ka nüüd siin blogiveergudel öelda, et Kohtla vald pani oma õla kontserdikorraldamisele alla ning Kontserdimaja poolt toodud kinotehnika arvelt saime ka sponsorikorras hea hinnaga võimenduse Mattiseni lauldud lauludele taha :) Ühtsuses on jõud! Muide, aga niiviisi me siin Ida- Virumaal toimetamegi. Kogu aeg- kõik koos :)

Kui palju aga kõik kokku oli, polnud mahti arvutada, tahtsin ise võimalikult palju nii Mihkel Mattiseni kontserdist kui ka öökinost osa saada.... Pakun praegu umbes, et.... 137 tükki. Loen homme ära, siis lisan siia ka ige numbri, eks :)

Esimese asjana, mis Mihkli lavaleasudes silma paistis, oli erekollane päikesevihk, mis oli endale "pesa" teinud just Jõhvi Kontserdimaja bänneri kollakas- rohelise tausta peale. Näe, Päikesejänku :), just nii ma seal mõtlesin ja läksin seda "jänkut" fotokasse püüdma...

"Helmi, mulle õpeta, kuidas saaks kord minust tantsija, sest on vallanud mind dzässirütm ning see võluv muusika."

Üks esimesi laule, mis meie laululavalt Mihkel Mattiseni esituses kõlas, oli Helmi. Mulle endale on see laul juba ammusest lapsepõlvest meeldinud, nimelt, mu vanaema nimi on ka Helmi :) Saime ka tänu Mihkeli jutuvestmistele laulude vahepeal teada, et see on üks vähestest rõõmsatest lauludest, mis Valgre sulest noodipaberile sai pandud... Seda suurem sai mu äratundmine ja rõõm...

"Ma tõstan klaasi, sest olen täna kurb. Ma tõstan klaasi, sest pettis mind mu arm. On keegi teine keda armastab ta on keegi teine ja ma nõnda üksinda..."

Nii, nagu ei oska ma seletada, mis põhjusel vihkan ma laulu: Sind ainult palun isa, ära joo purju ennast..., siis Valgre "Joogilaul" meeldib mulle küll väga... Kas asi on meloodias või harmoonias või sõnades, ei oska ma öelda :) Ja jällegi tänu Mihkli heietustele palade vahepeal saime teada, et see Joogilaul on esialgses variandis olnud puhas viinavõtmise lugu.

"Ma võtan viina, su terviseks mu neid, et õnne saaksid sa leidma eluteel. Mis sest et jäädvalt sinust lahkuma ma nüüd pean ma võtan viina soovides sul head."

Mihkel Mattisen sai suure ja rõõmsa aplausi osaliseks. Jättis ära selle osa, kus peale viimast laulu lavalt ära minnakse ja tagasi tullakse ning esitas omapoolse aranžeeringu Helmist... ja Bachist?

Kell üheksa algas kinoseanss. Ei müüdud seegi kord ei popcorni, ei coca- colat. Saka mõisa Suvepaviljon oli jällegi pakkumas kuumi jooke, pistaatsiasaiakesi ning Vana Tallinnat... :)
Ning kõik need publiku hulgast, kes minu kombel varustasid ennast tõsise talvise sulejopega, ei pidanud külmatundega võitlema, ja said 100% filmi nautida... Tõsi ta oli- õhtud on juba väga külmad.

Mul endal oli filmi näha juba teine kord, kuid arvatavasti umbes samal ajal, kui ta filmitud sai ja kinolinadele paiskus- seega siis 1993 aastal. Või nii. Aga täna oli kõik teistmoodi.

Peale selle, et kinosaal õues asus, oli hoopis omamoodi see, et rohutirtsud siristasid keset kinoseanssi põõsas. Siis oli teisiti veel ka see, et hiljem pimenedes langes nii mõnigi- arvatavasti uudishimulik täht. Perseiitide sadu, noh :) Ühesõnaga mõnus sume augustikuu kinoõhtu... Ainult külm oli... Usun, et suurem osa öökinosõpru kiirustas koju kuuma vanni- nii nagu minagi...

A, muide- mis te arvate, mis meloodiat ma praegu endamisi ümisen? ;)