Kassid massistseenides!

Läbi Estraveli müüsime kontserdiaketti, kuhu siis peale piletite kuulus ka õhtusöök ning majutus. Kui juba Estravel on asjasse on segatud, siis on alati palju inimesi platsis. Peaaegu terve meie maja oli täis siginat ja saginat- administraatoril olid käed- jalad kuhjaga tööd täis...
.
Ainus, kellel ei paistnud mitte millegagi midagi pistmist olema, oli muidugi... kolm korda võite arvata... meie mõisakass Santsu. Ta magas kogu pealelõunase päeva oma tugitoolil maha ja ei liigutanud kõrvagi, kui kõik see rahvas end sisse registreeris. Lasi end vaid paitada ja sügada... pööras kord ühe külje ette, kord teise ja võttis kogu asja, nagu juba mainitud, väga lõdvalt...

Seetõttu oligi väga lahe vaadata kassi ilmeid (!!!) vahetult enne seitset, ehk enne etenduse algust, kui tal lõpuks ometi kõik küljed pikast lösutamisest ära olid väsinud, ja ta õue end sirutama loivas. Santsu vaatas SUURTE silmadega ärevalt paremale ja vasakule. Istus kohe maha ja keerutas oma pead pontsiku kere otsas ikka ühele ja teisele poole. Kusjuures, tema kõrvad käisid iserada. Kui üks kõrv püüdis heli "lavapoolt", siis teine parkla poolt, ise aga vaadates samal ajal ehmunud näoga kohtadele liikuvaid inimesi... :)))

Peagi, etenduse algades, selgus, et meie Santsu ei olnud selle õhtu ainus staarkass, kes kiirelt olukorraga harjus ja end "lavale" pressis... Üks isehakand hall Niru oli ka.

Igaljuhu- nii kassid kui ka näitlejad olid oma ülesannete kõrgusel ja mõlemapoolselt tehti nägu, et niimoodi pidigi kogu see lugu olema. Kassid massistseenides! :)