Meie Sancheze lood...

Etteruttavalt olgu öeldud, et meie Santsuga on lood juba head. Aga nii kümmekond päeva tagasi meelitasime (loe: toppisime) Santsu, täisnimega Saka Mõisakass Sancheze, kassikorvi, kuhu ta küll tõepoolest vaevu- vaevu ära mahtus, ja tassisime palehigis arstionu juurde. Arstionu oli päev varem meie helistamise peale öelnud, et ega telefoni teel ta midagi öelda ei saa, tuldagu ja näidaku kassi! Ja süüa- juua ärgu antagu 8 tundi enne toomist samamoodi! Karta on, et tuleb lõigata!

Jah, meie kaebus oli ju suht ümar ja ega siis arstionud mingid hiromandid ole, et värisevi hääli telefonikõne peale, kust kostab: "Meie mõisakassil on kõrv katki. Mingi suur kühm on kõrva taga ja ta on selle lausa veriseks kraapinud. Karv on maas ja pilt on selline suht kole- verine. Küll on kahju...", oskaksid nad paugupealt diagnoosi panna!

Kristiina ja Anu olles üksteisele kassiga korvi tassimisel abiks, viisid Santsu kohale. Ilma joomata ja söömata Santsu. Artsionu vaatas ja ütles: "Mnjaaa- siin pole muud, kui opilauale!" Õnneks sellest momendist meil pilte pole :) Ma ei suudaks neid vaadatagi, kui oleksid- veel vähem suudaks ma neid kuhugi riputada. Opipilte, ma mõtlen. Eriti kui arvestada, kui kahju oli meil kõigil ka opijärgsest narkoosist toibuvast Kiizust...

Ajas end püsti ja ei saanud aru, et mis krae tema kõri ahistab ja end sügada ei lase. Ning mis rakmed tal peal on ja ta rinnakorvi pitsitavad. Kristiina ostis need ettenägelikult arstionu käest, et hiljem edukalt kassi pissitamas käia ja vältida ta põgenemist. Santsu abitud katsed sellest kõigest vabaneda ja samas soov väärikust säilitada luhtusid. Vaene kiizumiizu...

Nii ongi täna teine nädal jooksmas, kui Santsul krae veel kaelas, aga rakmed juba ära võetud. Enam ei püüa ta paaniliselt sellest ahistajast kaela ümber vabaneda ja nurrub kõrvulukustavalt, kui kreemi haigele kohale määrime. Käime teda ka niisama sügamas- keerab ise põse ette ja siis tõstab lõua üles, et sealt alt ka veel natuke. Sügamise peale näitab ka tagumise jalaga paar korda õrnalt vastu plastmasskraed tõmmates, et kust tal VEEL sügeleb, siis sügame ka need kohad kõik üle :) No küll ta on siis tänulik...