Ehedad naudingud Sakal
Sakas ootas meid meie endi personaalne pakett- tõepoolest, kui kodulehel pakutava hulgast endale meelepärast ei leia, siis pakutakse kliendile just tema eelistustest ja võimalustest lähtuvat puhkusepaketti. Meie oma sai järgmine: majutus hommikusöögiga, Matis kehahoolitsus jõhvikamaskiga, soojad parafinikindad, lõõgastustoa seanss ning kõige lõpuks bassein ja saun.
Esimeseks spaaelamuseks oligi kehahoolitsus jõhvikamaskiga massaažilaual, mis põhines naudingul ja lõõgastumisel. Lisaks muidugi jõhvika vananemis- ja põletikuvastane mõju ning toimeainete võitlemine vabade radikaalide vastu.
Ruumis, kus hoolitseja mu keha surnumere soolade kooriva seguga kokku hõõrus, aimasin aduvat hõrku Ylang-Ylangi lõhna. See ergutas meeli– samavõrd nagu nahale mõjus virgutavalt koorimine. Dušijärgne massaaž makadaania- õliga toimis seevastu lõõgastavalt, olles järgnevale heaks eelmänguks. Sest niipea kui ma üleni MATIS jõhvikamaskiga kaetuna, kenasti kile sees ja termoteki all, varbaid liigutades lebasin, nii ma suigutavasse soojusesse jäetuna magama kipusin jääma. Unenäolised kujutluspildid läbisid muusikast tulenevate lainetena meeli- küllap oli see midagi meditatsioonisarnast. Kui viimaks Matis´i niisutava ihupiimaga sisse võituna oma tuppa jõutsin, imestasin, et möödunud oli vaid poolteist tundi.
Olin eelnevalt massaažitugitoolidesse veidi eelarvamusega suhtunud- kuid selgus, et ilmaasjata. See, mis nüüd lahti läks, oli tõsine mudimine: tooli käetoed suruvad jõuliselt ja rütmiliselt su käsivarsi, jalalabad on surutud vastavate hoobade vahele, piki selgroogu ja pead võbelevad mehhaanilise masseerija väikesed visad sõrmenukid. Tulemuseks oli täiesti ergastunud, virge olek ja kiirenenud vereringe.
Sooja parafiini hooldus kujutas endast aga tõelist kingitust arvutiklaviatuuri tippimisest tüdinud sõrmedele: virgutas käte vereringet, soojendas, silus, niisutas – eriti koosmõjus koorivate ja toitvate hooldusvahendite ning massaažiga.
Enne pimedat kasutasime juhust ja läksime väga romantiliseks kujunenud jalutuskäigule. Kõndisime mõisakass Santshese poolt saadetuna Kivisilla joani ja sealt mööda järsku treppi umbes 50 meetrit alla mereni. Privaatsele liivarannale jõudnuna nägime tulvavetega kaldast lahtiuhutud puid, mille maaalune juureelu meenutas kui läbisegi põimunud maduusse. Läksime vaikides käsikäes päikeseloojangule vastu, taustaks meremüha...
Mööda keerdtreppi tõusime klindiservale tagasi, sealt edasi veel 15 meetrit ülespoole- seminarikeskusena toimiva Meretorni tippu. Katusel asuvalt vaateplatvormilt nautisime erakordset vaadet Tütarsaartele ning hingekriipivalt vaarikapunast päikeseloojangut sügiseselt sünge mere kohal. Seejärel, põsed punased ja ninad külmad, kiirustasime tornist alla, sest ootamas oli soe saun.
Tõepoolest, basseni- ja saunamõnude nautimiseks saab Sakal kindla kellaaja– nii on tagatud piisav privaatsus. Basseinialas aitab erinevate veemassaažide lõdvestavat mõnu võimendada suurtest akendest avanevad valgustatud pargivaated.
Mõnusalt rammestununa, tulvil nii erinevaid kogemusi nendime üllatusega, et õhtusöök hotelli restoranis pakub pealinna söögikohtadega võrreldavaid maitseelamusi: nii head Caesari salatit näiteks pole ammu saanud ja šokolaadikook on hõrk nagu unistus ning veinide valik teeb ainult kohale au. Ei pea vist lisama, et ka uni maitses päeva lõpuks ülihea...
Pühapäevahommikul avaras hotellitoas ärgates märkasime ootamatult akna taga sõbralikke lambaid- püüdsime kiiresti enda jaoks haruldast pilti fotole jäädvustada, kes teab, äkki panevad ajama- Saka Cliff Hotelli ehe looduslähedus oli saanud järjekordse kinnituse.
Samuti on väga hea meel tõdeda, et mõisahotelli külastamise ja artikli koostamise käigus sündis koostöös võõrustajatega ka täiesti uus pakett- „Eesti Naisele Midagi Head“, mis sisaldab just kõiki neid hoolitususi, millest siin sai kirjutatud. Paketis sisaldub ka „Eesti Naise“ kirjastuse poolt trükivalgust näinud Hille Karmi armas juturaamatuke „Midagi Head“. :)
Aita Kivi.